Haapsalu, Ridala, Oru ja Vormsi veetarbijaid tabab 20protsendiline hinnatõus. Linn ja Ridala vald moodustavad Veevärgi klientidest 90%.

Kõige räigemalt tabab hinnatõus Risti ja Piirsalu rahvast. Ristil kallineb vesi ja kanalisatsioon eraisikuil 82 ja asutustel üle 60%.

Piirsalus hakkavad elanikud maksma kaks korda kallimat hinda, asutuste hinnahüpe on 73%. Kuigi protsent on suur, hakkab Risti ja Piirsalu rahvas vee ja kanalisatsiooni eest maksma ikkagi vähem kui Haapsalu inimesed.

Risti valla asutustel on vesi kallim kui mujal Läänemaal.

Kui Haapsalus kehtib vee ja kanalisatsiooni hind 2007. aastast, siis Ristil veel varasemast ajast. See on ka üks põhjus, miks hinnatõus tuleb nii järsk, selgitas Haapsalu Veevärgi juhataja Rein Mets.

Praegu võidab Palivere rahvas, kus oli siiani just joogivesi eriti kallis. Nüüd on Paliveres seesama hind mis Haapsalus, st kahe eurosendi võrra odavam.

Haapsalu Veevärk taotles oma teeninduspiirkonnale ehk Põhja–Läänemaale ühesugust vee ja kanalisatsiooni hinda, kuid seadus seda ei luba, selgitas Mets. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus ütleb, et kui enne oli era– ja ärikliendil vee hind erinev, peab ühtlustamine käima 15 aasta jooksul.

Mets ütles, et hinnavahe peaks iga hinnataotluse korral vähenema.

Veevärk sai, mis tahtis

„Päris see ei ole, mida tahtsime, aga tuli küllalt lähedane,” ütles Mets uue hinna kohta.

Konkurentsiamet menetles hinnataotlust neli kuud, kuigi Veevärk lootis, et kui mais taotlus sisse anda, saab 1. juulist juba uue hinna rakendada.

„Neli kuud käis kulude ja tulude täpsustamine ja küsimustele vastamine,” ütles Mets.

Veevärgile tähendas närvilist aega, sest iga kuupmeeter kasvatas kahjumit. Kaks viimast aastat on Veevärk kahjumiga lõpetanud. Nüüd oli lootus sellest lahti saada, eelarvegi oli tehtud arvestusega, et uus hind hakkab kehtima 1. juulist.

Metsa sõnul on Veevärki palju raha investeeritud ja vesi vastab normidele, kuid see tähendab ka suuremat kulu. Ka vee puhastamine nõuab raha.

Abikraanid lähevad kinni

Kahjum tegi Veevärgi murelikuks veel seetõttu, et ettevalmistamisel on renoveerimise neljas etapp. Projekteerimine hakkab lõppema, selle aasta lõpuks peaks ehitaja teada olema ja töö algama kevadel.

Neljas etapp hõlmab Paliveret, Taeblat, Nigulat, Sutlepat ja Panga küla.

„Vee– ja kanalisatsioonitorustik, pumplad, reoveepuhastid,” loetles Mets kavandatavaid töid.

Et riik enam selles projektis ei osale, tuleb omaosalus katta vee–ettevõttel. See eeldab pangalaenu, ent kes laenab kahjumis ettevõttele, küsis Mets.

Tööd ei saa ka edasi lükata, sest ühtekuuluvusfondi raha tuleb ära kasutada 2013. aasta lõpuks. Haapsalu Veevärgil on plaanis teha töid 6 miljoni euro eest, selle sees on ka 18–19% omaosalust.

„See on viimane võimalus abiraha saada, hiljem ei ole lootustki, et tuleb veel abiraha,” ütles Mets.

Uus hind peaks kestma, kuni ei tule suuri muudatusi, eriti elektri hinnas. Veevärgi enda kulu ei tohiks enne kasvada, kui neljanda etapi tööd on tehtud, st aastal 2014.

Konkurentsiamet kinnitas ka uued liitumishinnad. Metsa sõnul on arvestatud nende puhul Haapsalu linnas tehtavate kulutustega ja see tähendab kõige madalamat hinda.

Aasta lõpuni saab liituda kampaaniahinnaga. Maalt on uusi kliente vähe tulemas, linnas võiks neid juurde tulla 200–300, ütles Mets.

Kullamaa, Martna, Lihula ja Hanila valda teenindava Matsalu Veevärgi juhataja Hans Liibek ütles, et tänavu nad uut hinda ei taotle.