„Äriplaani järgi peaks hoone kevadel 2008 tööle hakkama," ütles krundi omanik Riho Niils teisipäeval detailplaneeringu eskiisi tutvustamisele kogunenud linlastele.

Esialgsest kavast, et nurgakrundile tuleb kauplus ja ülakorrustele korterid, on loobutud. Nüüd on kavas kolme korrusega kaubamaja, iga korrus 5 m kõrge. See teeb viie korrusega elumaja kõrguse.

Et ristmikule ei kerkiks tuim majamürakas, on osa majast kõrgem, osa madalam.

Eskiisi tutvustanud Haapsalust pärit arhitekti Ell Väärtnõu meelest võiks Lihula maanteel jääda esimese korruse ehitusjoon praeguste väikepoodide joonele ehk tänavast eemale. Postidele tõstetud teine korrus võiks ulatuda kõnniteeni.

Elanikud on mures

Ristmiku lähedale jäävate elumajade elanikud kartsid, et uus kaubakeskus halvendab nende igapäevaelu ja vähendab kinnisvara väärtust.

„Mida annab järjekordne kaubanduskeskus Haapsalule kui kuurortlinnale?" küsis 90 korteriga Mulla 2 elanik Anne–Mari Vaas. Ta kartis, et tema korteri turuväärtus kukub, kui akende alla tuleb parkla.

Kaubamaja alla on kavandatud 50 ja maa peale 25 kohaga parkla. Niisama palju parkimiskohti on ka praeguse kaubanduskeskuse juures.

Koos uue kaubanduskeskusega muutub mõnevõrra Jaama ristmiku liiklus. Uus ohutussaar tuleb Jaama tänavale, et Laskuri tänava kaudu saaksid sealsed inimesed koju ja kauplusekülastajate autod parklasse. Veidi muutub ka praegune ohutussaar.

Aselinnapea Märt Maiste sõnul kehtestatakse Jaama tänaval kiiruspiirang 30 km/t.

Miks just pood?

Linnaelanike nurin vaibus, kui Riho Niils oli ennast ja oma plaani tutvustanud. Ta kinnitas, et Haapsalus sündinud ja siin 40 aastat elanud inimese ning kodulinna patrioodina ei taha ta linnasüdamesse koledat maja.

„Et seda ei sünniks, on linnavalitsus ja linnaarhitektid, kes seda jälgivad," ütles Niils.

Niilsi sõnul loob kaubanduskeskus 60–100 uut töökohta. Ta lisas, et Haapsallu tahavad tulla head ja tugevad kauplused, kes on nõus maksma ka head palka.

Mõneti Tallinna Kristiine keskuse moodi kaubanduskeskusse on kavandatud toidupood ja muid, näiteks spordi–, rõiva–, kinga– jt kauplusi. Kalleid kaubamärke pakkuvaid butiike pole mõtet Haapsallu tuua, arvas Niils. Balbiino juhina lubas ta ka jäätisekohvikut, mida üks osaleja soovis.

Kaubanduspinda tuleb majja umbes 5000 m², see on Uuemõisa kerkivast kaubanduskeskusest kaks korda rohkem.

Kahtlusi, kas väikelinna on ikka nii palju kauplusi vaja, tõrjus Niils, et muu maailma tarbimisharjumusi arvestades mahub Eestisse veel üksjagu suuri kaubahalle.

„Jaekaubanduse turg kasvab 25% aastas," ütles Niils. „Palk kasvab ja ostujõud paraneb."

„Detailplaan pole looming, vaid haldusdokument, mis põhineb ühiskondlikul kokkuleppel," ütles planeeringut koostav arhitekt Ell Väärtnõu.

Linnaarhitekt Anu Joost ütles, et planeeringu täiendamine jätkub. Selgub hoone maht ja maja arhitektuurne lahendus, mida tutvustatakse linnarahvale planeeringu avalikul väljapanekul.