<< Laupäev, 22. juuli 2006 >>
Lääne Elu

JUHTKIRI:
Kes maksab?
(12) >>

Teadlased leidsid Uuglast eestlaste muistse üliku elupaiga (5)
Kuu aega Uuglas väljakaevamisi teinud arheoloogide sõnul viitavad leiud Eesti muinasaegse üliku elupaigale. >>

Vanast kinost saab kortermaja (11)
Viimastel aastatel ööklubina rakendust leidnud Haapsalu kauaagse kino Oktoober hoone asemele tuleb kolmekorruseline kortermaja. >>

Läänemaa vallad maksavad ise laste töövihikuraha (19)
Sügisest maksab seitse Läänemaa valda täiel määral kinni oma koolide õpilaste töövihikute raha. >>

Karja tänav ei saanud ikkagi valmis (29)
Ehitusettevõtja Koger ja Partnerid ei suutnud kinni pidada 15. juuli Lääne Elus pakutud viimasest üleandmistähtajast — 21.juulist. >>

Teadlased leidsid Uuglast eestlaste muistse üliku elupaiga
 

Kaie Ilves
kaie@le.ee

Loe kommentaare (5)
 
Arheoloog Mati Mandel (paremal) on abilisega rahul — Uugla üht leidu, suurt savinõud, restaureerib Nadine Hanssen Saksamaalt.
Foto: Andres Vare
Kuu aega Uuglas väljakaevamisi teinud arheoloogide sõnul viitavad leiud Eesti muinasaegse üliku elupaigale.

300–400aastane asustus võis olla pidev. Uugla leiud pärinevad nii 11. sajandist kui ka 14. sajandist.

Arheoloog Mati Mandel kinnitas, et Uugla kaeve on üks väheseid puhtalt selle aja elupaiga leide Eestis.

„Siin on olnud esinduslik talu," ütles Mandel. Muistse üliku rikkusele viitavad savinõude killud, klaasitükid ja hõbemündid.

„Mees, kellel olid 13. sajandil Lääne–Euroopa nõud, ei saanud olla lihtne inimene, vaid tähtis ülik," tõdes Mati Mandel.

Mündi eest oravanahk

Klaasakent hoonel tõenäoliselt ei olnud, klaasiruutu hoiti kui niisama haruldust.

11. sajandi mündid paiknesid Mandli sõnul kõige alumises kaevekihis, 40–50 cm sügavusel, ja mitmel pool laiali. „Järelikult peremehel oli, mida kaotada," ütles Mandel.

Mündid olid tol ajal väärtuslikud. Münditüki eest võis osta kana, terve mündi eest oravanaha või lamba.

Üks Uuglast leitud münt on Inglismaalt, teine Saksamaalt ja kolmas Bütsantsist. Kaks münti on määramata.

Palju leidsid väljakaevajad loomaluid. „On siga, veist, lammast, kitse, hüljest ja hobust," ütles Mandel.

Arheoloogi sõnul on üllatav, et vähe on kalaluid. „Merelaht tuli siia välja, aga kalaluid ei ole," ütles ta.

Mandel ütles, et mulje järgi on tegemist talukompleksi, mitte üksiku hoonega. „Hoonete piirjooni me täpselt ei tea, kuid võimalik, et neid saab leidude põhjal paika panna."

Talukohast mõnesaja meetri kauguselt leidsid arheoloogid muistse rauasulatukoha, mis arheoloog Jüri Peetsi sõnul võib olla talukohaga samaaegne. Võimalik, et talukohast leitud raudesemed pärinevad sealt.

„Oleme leidnud nii rauasulatus– kui ka sepatööšlakki, mis viitab nii rauasulatuspaigale kui ka sepikojale," ütles Peets.

Muistseid rauasulatuskohti ja asulaid on vähe uuritud ja periood 11.–14. sajandini on teadlaste seas tekitanud palju vaidlusi.

Uugla leiud toetavad teooriat, et Eesti ülikkond kaotas oma võimu ja mõjujõu pärast Jüriöö ülestõusu. Ülestõusujärgseid esemeid pole seni Uuglast keegi leidnud.

Rikas kant see Uugla

Uuglat uurivad teadlased edasi ka järgmisel aastal. „Kogu Uugla piirkond torkab silma oma muistse rikkuse poolest. Tundub, et see oli üks tähtis paik," ütles Mandel.

Uugla pälvis arheoloogide tähelepanu 1970. aastatel, kui maaparandustööd paljastasid paksu musta kultuurikihi.

Veskimäel kalmeid uurides paistis, et Uuglas oli 11.–13. sajandil oluline keskus ja teadlased tulid tagasi võimalikku kunagist asulapaika otsima.

„Tekkis mõte, et peaks uurima, kus elasid need, kes kalmetesse maetud," ütles Mandel. „Praeguse leiukoha asukad võisid küll Veskimäele matta."


 Selle artikli kohta on 5 kommentaari Loe kommentaare

 KOMMENTAAR
Nimi
E-mail
Saates ja avaldades materjali Lääne Elu koduleheküljel annate Te Lääne Elule õiguse eeltoodud materjali kasutamiseks.
Lääne Elu ei vastuta kommentaaride sisu eest.

Läänemaal pole suuri ideid
Läänemaad ei vaeva mitte niivõrd elektri hind või inimeste lahkumine. Puudu on suurtest ideedest, leiab ajakirjanik Aivar Õepa.



Merevesi meie randades on puhas
Ujumas võib julgelt käia, sest vähemalt Haapsalu randadest võetud proovid näitavad, et merevesi on puhas.



Peeter I jalutab jälle mööda Haapsalut
Tänavu on SEE teater lisanud Peeter I Haapsalu–jalutuskäigu ajaloojuttudele näitemängu, mille lavastas kevadel GITISe lõpetanud Erki Aule.



Lapitekid käsitöökojas
Suure lapiteki valmisõmblemine võtab nädala, kavand aga vahel isegi kuid, räägib Ehte käsitöö– ja kunstikojas lapitööde näituse avanud Laine Grau.



EALLi liige www.eall.ee