<< Neljapäev, 20. juuli 2006 >>
Lääne Elu

JUHTKIRI:
Mina otsustan
 >>

Suurem kaklus jäi tulemata (17)
Teisipäeval peetud rahvakoosolek Haapsalu uue üldplaani üle kulges rahumeelselt, kuigi vastuolusid plaanis on mitu. >>

Lihula hooldushaigla saab uue maja (3)
Lõuna–Läänemaa tervishoiu– ja sotsiaalhoolekande keskus saab mõne aasta pärast uue, vähemalt 15 miljonit krooni maksva maja. >>

Ettevõtlusinkubaator alustab tööd (7)
Alustavatele ettevõtjatele avaneb võimalus saada jalad alla Läänemaa Arenduskeskuse ettevõtlusinkubaatori abiga. >>

Soosaar laiendas festivali Haapsallu
Filmimees Mark Soosaar tõi Haapsallu tosina Pärnu dokumentaal– ja antropoloogiafilmide festivali teost. >>

Suurem kaklus jäi tulemata
 

Margus Välja

Loe kommentaare (17)
 
Üldplaneeringu arutelukoosolekuks olid korralikult valmistunud nii linnaplaneerijad kui ka teadlikumad kodanikud. Kultuurimaja saalis tutvustab planeeringut üks selle põhiautoreid Tõnis Padu.
Foto: Andres Vare
Teisipäeval peetud rahvakoosolek Haapsalu uue üldplaani üle kulges rahumeelselt, kuigi vastuolusid plaanis on mitu.

Linna üldplaneeringut tutvustas Haapsalu linnavalitsuse linnaarengu ja muinsuskaitse peaspetsialist, arhitekt Tõnis Padu. Kohale oli tulnud ligi 40 huvilist. Rahva ees seisis üldplaan ise — mõõtkavas 1:5000 linna kaardistus.

Autod on risti jalus

Kui küsida, miks on üks või teine koht just nii– aga mitte naamoodi kavandatud, siis enamasti kuulis vastust, et kuhu kavatsetaks sellisel juhul panna autod!

Samuti on mitmes Haapsalule olulises mereäärses piirkonnas tegu eramaaga ja kinnisvaraarendamise huvidega, kus linnal pole palju võimalusi kaasa rääkida.

Selle kohta arvati koosolekul, et linn võiks kaaluda mõne olulise maa–ala ära– või tagasiostmist, et kinnisvaraarendusfirmad ei dikteeriks kogu linna üldist arengut.

Padu möönis, et see võib olla üks variant, nagu ka metseeni ilmumine, kes arendaks maad avalikkuse huvisid arvestades. Ta ütles, et oleks ideaalne, kui Krimmi holm (endine kalakombinaat) jääks hoonestamata, kuid reaalsus on teine — otsustab omanik.

Viis aastat tagasi haapsallannaks saanud Liivia Leškin oli väga huvitatud just Haapsalu lääneranniku avalikkusele ligipääsetavaks jätmisest — tema sõnul on see Haapsalu kuld, mida tuleb hoida. Üks tema ideedest oli mere äärde supelmajade loomine — kas see sobib planeeringuga ja kui vaevarikas selle ametlik algatamine on, tahtis ta teada.

Leškin ütles, et ta ei tahakski rohkemat, kui 30ruutmeetrine suvekohvik vaatega merele, riietumiskabiinid ja tee merre: „Kas ma saan seda teha?" küsis ta.

Padu näitas talle rohelist tuld — palun, kasvõi hommepäev! „Oleks väga huvitav näha, palju inimesi seda külastaks," lisas ta.

Üldplaneerijatel on siht muuta sõidukiliiklus vanalinnas võimalikult aeglaseks, kasutades takistusi ja künniseid tänavatel, eri tüüpi teekatteid, parema käe reeglit ja ringliiklusega ristmikke.

Koosolekul arvati, et parema käe reegel on vana reha, mille peale pole mõtet uuesti astuda.

Padu soovitas ringi vaadata Euroopas, Põhjamaades — igal pool olevat just niimoodi liiklus kitsastes kohtades maharahustatud. „See on kultuuri küsimus," ütles Padu veendunult. „Liiklusmärke seal peaaegu ei näegi. Glavnaja ulitsa (peatänav), kus saab kihutada, on venepärase liikluskorralduse põhimõte."

Padu hinnangul on Haapsalu liikluses kõige hullem koht Jaama t. Selle liikluskoormuse vähendamiseks on kavandatud mitu varianti, millel aga igaühel olid omad puudused.

Vaja on uut ujumiskohta

Haapsallased on alati eelistanud Paralepa rannas ujumisele kas Vasikaholmi, Rohuküla vm. Koosolekul tuli jutuks, et kas mitte holmidele ei võiks rajada uusi ujumiskohti.

Padu möönis, et Haapsalu vajab uut ujumiskohta, kuid kindlasti ei tehta seda holmidele. Sinna ei mahuks sajad autod, mida võib tipp–päevadel näha Paralepas.

Holmidele ujumiskoha loomise vastu rääkivat ka see, et sealne merepõhi on selleks väga ebasobiv, tegu on moreeniga, kus valdavad teravaäärelised kivid.

Uue üldplaneeringu esimene rahvakoosolek lõppes ühe varasema suure huvidekaitsja holmidel, Jaak Paesülla ootamatu avaldusega — enne oli ta samal koosolekul Padu ette pannud üle 800 protestiallkirja sealse kinnisvaraarenduskava vastu.

Ta leidis aga nüüd, et uus üldplaneering on Haapsalule parim. „Olen sellega kahe käega nõus," ütles Paesüld.

Linna üldplaan jääb koos seletuskirjaga kultuurikeskusse muudatusettepanekuid ootama 16. augustini.


 Selle artikli kohta on 17 kommentaari Loe kommentaare

 KOMMENTAAR
Nimi
E-mail
Saates ja avaldades materjali Lääne Elu koduleheküljel annate Te Lääne Elule õiguse eeltoodud materjali kasutamiseks.
Lääne Elu ei vastuta kommentaaride sisu eest.

Omavalitsusliit arengumootoriks
Keskerakondlane Jaanus Karilaid leiab, et maavanemal pole õrna aimu, kuidas tõsta Läänemaa kolme rikkama ja rahulolevama hulka Eestis. Maavalitsuse asemel peaks maakonna arengut vedama hoopis omavalitsusliit.



Haapsalu klaasipäevad hoos
Haapsalus Okase muuseumi õue peal töötab paarkümmend klaasikunstnikku Eestist, Leedust, Venemaalt ja Ameerikast.



Taebla poiss rulas end võitjaks
Taebla kooli poiss Kaur Rank võitis rahvusvahelised ekstreemspordivõistlused Paralepas.



Haapsalus tuleb koertenäitus
Koertenäitusel Haapsalu staadionil laupäeval saab näha üle saja eri koeratõu.



EALLi liige www.eall.ee