<< Laupäev, 24. juuli 2004 >>
Lääne Elu

JUHTKIRI:
Tubli, HG!
(8) >>

Riigieksamite tublimad tulid Haapsalu gümnaasiumist (12)
Haapsalu gümnaasium oli Eesti parim maakonnakeskuse kool geograafia ja matemaatika riigieksamis. >>

Kohalike omavalitsuste tuludest
Mullu lepiti riigi ja kohalike omavalitsuste eelarveläbirääkimistel kokku tulumaksu laekumise süsteemi muutmises selliseks, nagu olid omavalitsused, eesotsas Eesti Maaomavalitsuste Liit, aastaid taotlenud. Samuti otsustas valitsus, et tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 2004. aastal 1000 kroonilt 1400 kroonini ei tohi vähendada omavalitsustele laekuvaid tulusid. >>

Eesti vanimad säilinud laevad on Läänemaal eestirootslaste ehitatud (1)
Ööl vastu teisipäeva vajus Soome lahe põhja tükike Eesti ja rannarootslaste meresõiduajalugu, kui teel Helsingist Tallinna uppus Vormsis ehitatud kaljas „Hval”. >>

Kalmuaias puhkab Kullamaa kuldne minevik (16)
„Tule surnuaiale, ma näitan sulle elu,” tavatsenud öelda näitleja Endel Simmermann. Kui teha Ilmar Jõesoo ja Kalev Jaagoga — mõlemad ajaloolased, mõlemad Kullamaa juurtega — jalutuskäik Kullamaa kalmistul, saab selgeks, et mees teadis, mida rääkis. >>

Kalmuaias puhkab Kullamaa kuldne minevik
 

Lehte Ilves
lehte@le.ee

Loe kommentaare (16)
 
„Tule surnuaiale, ma näitan sulle elu,” tavatsenud öelda näitleja Endel Simmermann. Kui teha Ilmar Jõesoo ja Kalev Jaagoga — mõlemad ajaloolased, mõlemad Kullamaa juurtega — jalutuskäik Kullamaa kalmistul, saab selgeks, et mees teadis, mida rääkis.

Kullamaa surnuaed on Eesti üks vanemaid, sinna hakati matma keskajal, kohe kui kirik oli 13. sajandil rajatud. Kalev Jaago jutu järgi matsid tol ajal paljud talupojad oma surnuid veel külakalmetesse. Kuigi ristiusk püüdis seda kommet välja juurida, käis 17. sajandilgi võitlus, et külakalmete asemel maetaks lahkunud pühitsetud mulda.

Keskajal polnud igal talul oma hauaplatsi, oli küla matmispaik. Igale hauale risti ei pandud, rist oli küla platsil. Kui talusid hakati päriseks ostma, said taludki oma hauaplatsi. On olnud ka ridamatuseid, st maeti järjest, kalme põhimõttel. Seda on säilinud Piirsalus.

Kullamaa üks kuulsamaid tegelasi on tänapäeval Sitakoti Mats, tema haua rõngasrist jääb üsna kiriku lähedale. Jõesoo teada olnud Sitakoti Mats üks tore mees, kes võis olla pärit Teenuse jõe äärest Sassi–Jaani talust. Jaago oletab, et Sitakoti võis olla talu nimi.

Kullamaa kalmistu vanim hauatähis jääb aga Sitakoti Matsist mõni meeter aia poole, see on 13. sajandist pärit trapetsikujuline hauakivi pisut rohtu kasvanud haual. Kelle mälestuseks see kivi 700 aastat tagasi pandi, pole teada, kuid Jõesoo meelest võis ta olla mõni külavanem või tähtsam kirikumees. Kalev Jaago arvab aga, et ju ta mõni saks oli.

Kullamaa kultuurikihti arvestades võib seda kihelkonda pidada Läänemaa kultuuripealinnaks.

„Haapsalu oli kadakasakste pealinn,” ütleb Kalev Jaago võrdluseks.

Kullamaa lähedalt Maidlast pärit Ilmar Jõesoo rääkis kolm aastat tagasi tollasele vallavanemale Urmas Toomingule, et Kullamaa kultuurilugu tuleks kalmistul üles tähendada. Jaago ja Jõesoo valisid välja tähtsamad isikud, kelle hauad kanti kalmistuvärava kõrvale infotahvlile.

Sel kevadel mõõdistas Haapsalu maamõõdubüroo kõik hauad. Kalmistu täpsel plaanil on nüüd 5000 nime.

„Väike linnake on siia puhkama pandud,” ütleb Jõesoo. Peatuda jõuab ta murdosal.

Vabadusristi kavalerid

Kullamaa kihelkonnast on Jõesool teada 19 nime, kellele on Eesti Vabariik andnud Vabadussõja kõrgeima autasu, Vabadusristi. Kullamaale on maetud neist kaheksa.

Karl Tulminil on Kullamaa kalmistu üks ilusamaid hauatähiseid — Amandus Adamsoni töö. Kui Saaremaal käis mäss, määrati ta Eesti Vabariigi ohvitserina Saaremaale komandandiks. Kuivastus lasid mässajad ta selja tagant maha ja uputasid jääauku.

Sealsamas puhkab ka Karli vend Jaan Tulmin, kes langes 1919 aasta 25. mail Lätis Landeswehr’i vastu võideldes — luurekäigul tabas teda juhuslik kuul. Võitluskaaslased olevat teda 7 km kätel kandnud.

Rahvajutt räägib, et isa rakendanud Teenuse jõe ääres Aasa talus valge hobuse vankri ette ja toonud poja surnukeha Lätist koju. Jaan Tulmini hauakivil on tekst „Suuremat armastust ep ole ühelgi, kui see, et tema oma elu jätab oma sõprade eest.”

Kalev Jaago lisab, et Aasa talu olnud üks esimesi Läänemaal, mis päriseks osteti. Selles külas elas inimene juba 5000 aastat tagasi, sealt on leitud kiviaegseid tööriistu.

1924 surnud Karl Habermann sai Vabadusristi pärast Vabadussõda. Ta töötas laeval „Lembit”, mis traalis meremiine. Kui üks miin lõhkes, sai Karl surmavalt haavata.

„Poisikesena käisin seda hauda ikka vaatamas, siin oli laevakruvi meenutav tähis,” meenutab Jõesoo.

Habermanni hauatähise kõrval on uuem suure kirjaga kivi tema isale: „Eesti avalik tegelane Hans Habermann 6.01.1866 – 28.09.1937”.

„Koolimees ja harmooniumitegija, Üdruma vallavanem Hiie talust,” teab Jõesoo ja meenutab Hansust tehtud lorilaulu: „Hiie Ants oli Habermann, Suurekivi Juhan oli Junkermann. Nad olid vallas tähtsad mehed, nendel käisid ajalehed.” Jungermann oli üks ärgas talumees.

Noorelt surnud Ewald Friedrichson (1901–1925) on erakordne mees — tema sai lausa kaks Vabadusristi. Kuigi ta sai kaks korda haavata, oli tal veel nii palju ettevõtlikkust, et õppis pärast sõda Tartus õigusteadust. Ravis Seli sanatooriumis oma sõjahaavu, aga suri siiski noorelt.

Sõjameeste sekka kuuluvad ka kaks venda, Hans (1902–1933) ja Volli (1903–1983) Riiberg, hiljem Riiveks eestistatud. Vanem vend Hans võeti Vabadussõtta. Noorem, 16aastane Volli sai sõtta vaid seetõttu, et vanem vend oli juba ees. Mõlemad teenisid välja Vabadusristi. Volli käis Siberi–tee läbi ja on maetud Jõesoo teada Tallinna.

Akadeemik Mihkel Veidermaa onu Johan Veidermann, Vabadusristi kavaler, õppis Peterburis polütehnilises instituudis inseneriks. Läks 1920. aastal sõpradega Tallinna lahele sõitma, paat läks ümber ja ta uppus. „Noor mees, 26 aastat vana,” ütleb Jõesoo.

Vabadusristi kavaleridest puhkavad Kullamaal ka Karl–Rudolf Uhke ja Karl Veigel.

Saksad

Mudadoktor Gustav Hirsch, Aleksander III ja Nikolai II ihuarst, on maetud küll Peterburi, aga Kullamaal puhkavad tema köstrist isa ja ema (sündinud Karell). Dr Hirsch oli ka salanõunik (vastab kindrali auastmele), aga ta kirjutas ka artikleid vesiravi kohta.

„Haapsalu linna aukodanik,” teavitab Jaago. „Küllap oli tal teeneid, et tsaari pere ja õukond Haapsalus nii rohkearvuliselt suvitas.”

Suure kõrge aia sees on Sipa mõisnike seas Wetter–Rosenthal, kes võttis Baltisaksa rügemendis osa Vabadussõjast.

1725 Teenusele tulnud Maydellide puhkepaik on suur ja hämar, kolmes nurgas kolm võimsat pärna. Oma vanemate imposantsete hauaplaatide ees puhkab tagasihoidliku risti all Teenuse mõisas sündinud Ludwig Maydell, graafik, maalikunstnik ja skulptor, kes on illustreerinud Kreutzwaldi „Viina katku”, „Koidu ja Hämariku”, aga ka Puškinit.

„Kunstnikud pole kunagi rikkad olnud, seepärast ka tagasihoidlik rist,” tuleb Jõesoo oma teooriaga lagedale.

Hauakirju uurides tuleb välja lühike perekonnalugu. Ludwig Maydell (1795–1846) oli vaid kuuvanune, kui ta ema Gertrud detsembris suri. Isa abiellus Gertrudi õega ja puhkabki nüüd kahe naise vahel.

Jürgen Maydelli testament heidab valgust ka Ilmar Jõesoo esivanemaile: aastast 1637 pärit dokument loetleb väärtusliku varandusena üles Maidla küla talupojad ja nende seas ka Jõesoo ühe esiisa.

Kalev Jaago on arhiivist leidnud, et Ilmar Jõesoo suguvõsa Lutsu talu on esimest korda mainitud aastal 1569. Nüüd on see 450 aastat vana talu Jõesool tagasi.

Essenite hauaplaatide rivis on Otto Wilhelm Esseni (1761 — 1834) aurahad ja mõisad üles loetud: Liivi, Jõgisoo, Ubasalu, Sooniste, Kohatu ja Jõesse mõis. Kalev Jaago tõlgib tema tiitleid: tegelik riiginõunik, Eestimaa tsiviilkuberner, Püha Anna Ordu I klassi rüütel, Püha Vladimiri III klassi orden, Püha Georgi IV klassi orden.

Ring ümber kiriku on peaaegu tehtud. Jõesoo peatub Liivi ehk Parmeli mõisa viimase omaniku Ungern–Sternbergi juures ja jõuab uhkete hauatähiste manu. Nende all puhkavad Kullamaal vanaduspõlve veetnud krahv Paul Sivers ja tema äi, insenerivägede kindralmajor von Poppen. Paul Siversi sambal on karraara marmorist bareljeef.

Haapsalu legendaarne ajaloolane Leo Randre on Jõesoole rääkinud, et Kullamaale on maetud ka mõisnik, kes on Puškiniga koos Tsarskoje Selos õppinud. Kes ja kus, ootab veel uurimist.

Senaator Stackelberg, estofiilne Tolli mõisa pärishärra oli suure ja ilusa Kuuda seminari käimapanija. Andis selleks tüki oma mõisa maad.

„Vähesed maakonnad on nii rikkad kooliõpetajate koolitamise poolest,” leiab Jõesoo. „Jädivere, Kuuda, Paslepa ja Läänemaa õpetajate seminar, Haapsalu pedagoogiline kool, ja nüüd kolledž.”

Kuuda töötas 1854–1887 ja koolitas 300 õpilast. Läänemaa seminaridest tulnud hea muusikaharidusega koolmeistrid, tähendab Jõesoo.

Läänemaa Jakobson

Kalev Jaago nimetab Jaan Veidermanni (1853–1932) Läänemaa Jakobsoniks. Tema hauakivil on võimsa habemega mehe bareljeef, autor skulptor Halliste. Jaan Veidermann oli üks, kes Jõgeva kõrtsis koos teatritegelase Margus Kasterpalu vaarisaga oma habet müüs, et orkestrile pille osta. Veidermann oli ka Aleksandrikooli abikomitee looja, suur koolimees, Läänemaa esimene eestlasest „ajakirjanik”, kirjutas Lääne Jaagu nime all Sakalas jm. Kuuda seminari poiss. Oli Vaikna koolmeister ja temast, maapoisist, tuli kolm põlvkonda haritlasi.

Jaani poeg Aleksander Veidermaa oli haridusminister, pojapoeg Mihkel juba akadeemik. Selline on Salutaguse külas sauniku poisina sündinud Veidermanni lühike lugu.

Jõukad eesti talupojad

Esimesed jõukamad eesti mehed puhkavad vallamaja vastas kalmistu müüri ääres kabeli kõrval. Nad olid veskiomanikud, kõrtsmikud ja möldrid, kes said 19. sajandi keskel lubada endale paekivist tahutud hauatähiseid. Nende järel tulid sajandivahetusel raudristid ja siis graniidist hauakivid.

Kullamaa kalmuaias on kaks omapärast hauatähist — kaks paekivisse raiutud raamatut. Ühe sellise all puhkavad rahvaluuleteadlase Mari Sarve esivanemad: taluomanik ja vennastekoguduse lugeja Rits (1792–1864) ning Vio Reiners.

Jõesoo peatub pikemalt Karl Bleimanni — sepa ja isemoodi sepisristide tegija — haual. Mees teinud koos pojaga ka viljapeksumasinaid ja aurulokomobiile. Rääkis prantsuse ja saksa keelt, kuigi oli puhas eestlane. Külarahvas kutsus teda Loosi taadiks.

Jõesoo räägib, et kord läinud mõisas mingi võll katki ja saksa sepad ei suutnud seda parandada. Toodud Loosi taat mõisa. Mõisalapsed vaadanud eestlase musti musklis käsi ja öelnud nende kohta halvasti. Loosi taat parandas katkise võlli ära ja mõisnik kutsus ta lõunalauda. Kui Loosi taat maitsva lõuna eest suurepärases saksa keeles tänas, olevat mõisalapsed häbenenud.

Loosi taat puhkab abikaasa ja poja kõrval. Poeg läinud tal kevadel havi püüdma, kukkus jõkke, külmetas ja suri. Taat läks pojale risti tegema ja sepikojast ta leitigi, pikali maas, suur vasar rinna peal. Nii läks temagi puhkama.

Ilmar Jõesoo orienteerub kalmistul nagu oma kodus — ta on lapsest peale Kullamaa kalmistul käinud ja ilusamaid haudu silmitsenud. Peale võhivõõraste puhkavad seal ka tema esivanemad. Teiste seas Ruts Baumani vanaisa oma kahe naise vahel — Jõesoo ja Ruts Baumani vanaisad olid vennad.

Oma side Kullamaa kalmistuga on ka Kalev Jaagol. „Kullamaa Ühispanga president, ainus president Kullamaa kalmistul!” ütleb Jaago paraja irooniaga. Oleme Jaago vaarisa Karl Tiigenbergi haual. Kooliõpetaja, vallakirjutaja ja seltsitegelane, sündinud 1864 Suure–Lähtru vallas.

Karl Tiigenberg jättis lapsena käe veskikivide vahele ja jäi ühest käest ilma. Et talutöö tegijat temast polnud, sai ta hariduse ja pidi peaga leiba teenima. Tal oli nii suur puhkpillivaimustus, et konstrueeris traadist pillihoidja, et sai terve käega klahve vajutada.

Kullamaa praegune vallamaja oli omal ajal kõrts. Karl Tiigenbergi eestvõttel nähti tsaariajal kurja vaeva, et kõrts kinni panna ning sinna seltsi– ning pangamaja teha.

Tiigenberg suri 1929 — hakkas maja ehitama, läks talvel palke metsast välja vedama, külmetas ja vana tiisikus lõi välja. Tema kõrval puhkavad abikaasa Mari, tütar ja pika valge habemega külalaulikust poeg Ruudi. „Iga talu kohta oli temal luuletus,” teab Jõesoo ja kannab ühe neist ette: „Ansi Leida, paks ja madal, nagu ristikheina ädal.”

Kummaliselt läbi põimunud on Jaago ja Jõesoo ajalooõpingud. Kalev Jaago vanaisa August Tarendi (1890–1971) õpetas Ilmar Jõesoole Maidla koolis ajalugu. Ilmar Jõesoo õpetas Olustveres Kalev Jaago isale ajalugu ja Kalev Jaago õpetas Haapsalus Ilmari tütrele ajalugu.

„Tarendi oli muusikamees ja orkestrijuht. Vana–Kreeka ja Vana–Rooma ajalugu on mul siiani peas,” lisab Jõesoo.

Eduard Viiralt

Jõesoo ei saa märkimata jätta, et Maidla mõisa viljaaidas on elanud Eduard Viiralt.

Kunstnik võttis Vabadussõjast algusest lõpuni osa, oli soomusrongil dessantväelane. Teenete eest anti talle Maidla mõisa südamest 17 ha asundustaluks ja ta tuli koos ema, isa ning vendadega Maidlasse.

Viiralt läks küll pärast sõda õppima, aga suviti käis ikka ema–isa juures. Joonistas siin ja korraldas tuuleveskis näitusi. Oma kuulsat tamme joonistades võisid tal silme ees olla ka koduõue võimsad puud.

Jõesoo räägib, et kultuuriministeerium oli nõus nüüdseks varemeis majale tahvlit panema, pidi tehtama pronksist nagu majal, milles Viiralt Pariisis elas. Rapla maavanem vaatas asja üle ja otsustas tahvlit mitte panna, sest mõni viinamees oleks selle kähku rahaks teinud.


 Selle artikli kohta on 16 kommentaari Loe kommentaare

 KOMMENTAAR
Nimi
E-mail
Saates ja avaldades materjali Lääne Elu koduleheküljel annate Te Lääne Elule õiguse eeltoodud materjali kasutamiseks.
Lääne Elu ei vastuta kommentaaride sisu eest.

Mobiiltelefon ja taskuraadio
Eestis olevat 100 inimese kohta 70 mobiiltelefoni ja kolumnist Mihkel Muti arvates on aeg sealmaal, et peaks vastu võtma seaduse, mis reguleeriks nende kasutamist avalikes paigus.



Läänlased arstide MMil kolmandad
Kaks läänlast tulid arstide maailmameistrivõistlustelt Saksamaalt tagasi korvpalli pronksmedalitega.



Öökuninganna puhkes õitsema
Mitmekümneaastase vaheaja järel puhkes Haapsalu tarbijate ühistu kontoris õide öökuninganna.



EALLi liige www.eall.ee