<< Laupäev, 20. veebruar 2010 >>
Lääne Elu

JUHTKIRI:
Tilluke, aga vajalik kool
(2) >>

Asuküla algkool sügisest kinni (28)
Ridala volikogu otsustas sulgeda Asuküla algkooli, sest vallal pole raha 14 õpilasega kooli ülal pidada. >>

Säästlik eelarve päästab Lihula valla pankrotist (26)
Lihula valla selle aasta eelarve eelnõus on tulu 18 miljonit krooni vähem kui mullu, investeeringuiks raha ei ole, toetusi ja palku on tugevasti kärbitud. >>

Transpordiuuring võib tuua tagasi Haapsalu raudtee (32)
Lääne– ja Lääne–Harjumaa ühisuuring piirkonna bussi– ja rongiliikluse parandamiseks on poole peal, küsitletud on 7625 reisijat. >>

Ranna rantšos peavad loomad spordipäeva (3)
Täna saab Hanila vallas Ranna rantšos kaasa elada loomade talispordipäevale, kus on kavas sigade kõrgushüpe, koduloomade meeskondlik takistusrada ja kukkede võistunokkimine. >>

Asuküla algkool sügisest kinni
 

Kaie Ilves
kaie@le.ee

Loe kommentaare (28)
 
Asuküla algkoolis käib tänavu 14 last — kahe klassikomplekti jagu.
Foto: Ivar Soopan
Ridala volikogu otsustas sulgeda Asuküla algkooli, sest vallal pole raha 14 õpilasega kooli ülal pidada.

Volikogu otsus kool sulgeda oli üksmeelne. „Puhtmajanduslikult ei ole mõistlik pidada eraldi kooli kuuele oma valla lapsele, sest Asukülas on ülekaalus Haapsalu lapsed,” ütles Ridala volikogu esimees Olev Peetris.

Vallas on peale Asuküla ka Uuemõisa algkool ja Ridala põhikool. Asuküla algkooli 14 õpilasest kaheksa käib koolis Haapsalust. „Ridala vald ei pea koolitama Haapsalu linna lapsi,” märkis Peetris.

Asuküla lasteaed–algkool läheb Peetrise sõnul vallale aastas maksma üle 800 000 krooni, peale selle vajab maja investeeringuid — pool katust on tegemata.

„Olukorras, kus me oleme Ridala põhikooli investeerinud kümneid miljoneid ja avame Uuemõisas sügisel lasteaia, ei ole mõistlik Asukülas kooli pidada,” ütles Peetris.

Kool seltsimajaks

Asuküla koolilastel on valida Uuemõisa ja Ridala vahel, Uuemõisa uude lasteaeda saaksid kolida Asuküla lasteaia üheksa last koos kasvatajaga. Ka teistele koolist valla palgal olijaile on Peetrise sõnul tööd pakkuda. „Majaga ei juhtu midagi, see jääb seltsimajaks ja õpetajaid praegu veel tööpuudus ei ohusta,” lisas Peetris.

Koolirahva sõnul on Asuküla algkooli vaja just niisugusena, nagu see on, ja vahet ei saa teha, kas lapsed käivad seal Haapsalust või oma vallast.

„Haapsalu lapsed on meile tulnud sellepärast, et neile ei sobi suur kollektiiv. Nad vajavad õpetaja suuremat tähelepanu ja on meie koolis jalad alla saanud,” kinnitas Asuküla algkooli juhataja Kädly Künnap.

Künnapi sõnul on nii lapsevanemad kui ka kogukond arvamusel, et nii lihtsalt alla ei anta.

„Mina küll ei ole nõus panema oma viieaastast tütart igal hommikul kell seitse bussi peale, et ta Uuemõisa lasteaeda saata,” ütles Asuküla kooli hoolekogu esinaine Imbi Sildaru.

Asuküla seltsi juhatuse esimehena kahtles Sildaru, kas selts suudab hakata ülal pidama sügisest tühjaks jäävat koolimaja, nagu vallavolikogu näikse eeldavat. „Ma kardan, et see hakkab meile üle jõu käima. Katus tuleb panna ja kütta on ka vaja,” ütles Sildaru.

Lapsed mujal koolis

1993 taasavatud Asuküla kooli sulgemine on aeg–ajalt kõneks olnud ka varem. „Viimased kolm aastat on olnud juttu, et arutaks seda,” märkis Läänemaa haridus– ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja Anneli Vaarpuu.

Vaarpuu sõnul on piirkonna lapsevanemad tegelikult juba ette sulgemisotsuse teinud. „Kui piirkonna 17 kooliealisest lapsest käib Asuküla koolis vaid kuus, siis ei saa ma aru, mille vastu kogukond praegu protesteerib?” küsis Vaarpuu.

Alla 20 lapse on Läänemaal ka Metsküla, Tuudi ja Vormsi koolis, veidi üle kahekümne lapse õpib Vatlas ja Kõmsil.


 Selle artikli kohta on 28 kommentaari Loe kommentaare

 KOMMENTAAR
Nimi
E-mail
Saates ja avaldades materjali Lääne Elu koduleheküljel annate Te Lääne Elule õiguse eeltoodud materjali kasutamiseks.
Lääne Elu ei vastuta kommentaaride sisu eest.

Kinnisvaraostjad ärkavad
Tänavune jaanuar ja veebruari algus on kinnisvaraturul elavamad kui mullu samal ajal. Enim tunnevad ostjad Läänemaal huvi mereäärsete talukohtade vastu.



Mehed jääl nagu naised
Aivo Paljasmaa arutleb olümpiakommentaaris, miks ei võiks meesiluuisutajad hoopis koos naistega võistelda, sest palju nende liigutustes ja graatsias vahet pole.



Raske tee oma riigini
Tõnis Mets kirjutab Eesti Vabariigi aastapäeva eel meie riikluse tekke tagamaadest.



EALLi liige www.eall.ee