„Jaanuar tuletas üle hulga aja meelde, et elame põhjamaal, ” ütles Erakütte Haapsalu osakonna juhataja Rein Paju.

Jaanuari keskmine välisõhutemperatuur oli Lääne–Nigula vaatlusjaama andmeil –11,8 °C. „Sellesarnast ei leia viimase kümne aasta võrdlusandmetest,” ütles Paju. Mullu oli jaanuari keskmine –2,5 °C.

Nii tarbisidki Erakütte kliendid tänavu 30% rohkem soojust kui mullu jaanuaris. Taebla Kodu Taebla kliendid said 34,4% ja Palivere kliendid 36% rohkem soojust.

Ligi kolmandiku kasvas tarbimine Lihulas. Uuemõisa Teenuselt said kortermajad viiendiku jagu rohkem soojust.

Linnamajanduse hallatavais majades jäid jaanuari soojaarved vahemikku 16–36 kr/m², ütles juhataja Koit Vare.

Vare sõnul on 16 kr/m² soojustatud ja renoveeritud küttesüsteemiga majades. Selliseid on neil hallata üksikud.

„Mõni maja koonerdab küttega rohkem kui teine,” lisas Vare. „Maja nõukogu otsustab, kuidas kütet reguleeritakse.”

Kõik pole kunagi rahul

Keskmine tarbimine tuli Linnamajanduse hallatavais majades 30 kr/m² ligi.

Vare sõnul võiksid väikeste lastega perede meelest olla korterid soojemad. Pensionärid aga ütlevad, et on liiga palav.

Soojaarve suurus oleneb maja suurusest ja soojustusest. Näiteks nelja korteriga majas on välisseina rohkem kui mitme trepikojaga korrusmajas. Seetõttu võib väikese maja kütmine olla kallim, selgitas Vare.

Linnamajanduse hallata on Haapsalus sadakond maja ja 2300 korterit, neist pooled on keskküttega.

Soojustamine säästab

Soojustamata silikaatmajas Kastani 26 tuli jaanuaris sooja eest maksta 35,6 kr/m², samasuguses naabermajas Kastani 24 „vaid” 24,3 kr/m².

„Peaksime hakkama soojustamiseks raha koguma,” ütles korteriühistu Kastani 24 juhataja Alar Valdmann.

Kalda 12a on soojustamata maja, seal tuli jaanuaris maksta sooja eest 34 kr/m².

„Liiga palav meil ei ole,” tunnistas majaelanik Mati Jets. „Tubades on 20–21 kraadi.”

Metsa 38/40 kortermaja soojustamine andis aga 40% soojasäästu, ütles ühistu esimees Rait Kikas. Jaanuaris tuli maksta sooja eest alla 18 kr/m².

See tähendab, et ruutmeetri pealt jäi elanikele alles 12 krooni. Võit on aga suurem, sest 20 aastaks võetud 2,5 miljoni krooni suurust laenu makstakse tagasi 6 kr/m².

Kui parandada ka maja kütteseadmete efektiivsust, saaks kulu vähendada veel 25–30%, ütles Kikas.

Mõne aasta eest oli Kuuse 24 Haapsalu üks inetumaid maju. Nüüd on maja nägus ja soojustatud. Soojustamise eestvedaja Leida Beek ütles, et kokkuhoid on suur, jaanuaris tuli sooja eest maksta 22 kr/m².

„Varem maksime rohkem, aga korterid olid ikka külmad,” ütles Beek.

Et katlamaja soojus on Taeblas, Paliveres ja Lihulas kallim kui Haapsalus,tuleb ka neil elanikel sooja eest rohkem maksta.

Nii jäävad Lihula kortermajade soojaarved vahemikku 38–40 kr/m². Taeblas ja Paliveres jääb soojahind vahemikku 32–49 kr/m².

Võlgnike hulk kasvab

„Üldine majandusseis on jätnud jälje ka meie klientidele,” ütles Rein Paju. Eraküttel on Haapsalus maksetähtaja ületanud arvete osatähtsus 7%. Paju lootis, et see protsent ei suurene, sest veebruar tõotab tulla soojem kui jaanuar. Ka Lihula Soojuse juht Tõnu Teesaar ütles, et veebruaris on olnud soojatarbimine väiksem. Võlgnikke on lisandunud ka teistel soojatootjail.

Kuuse 24 elanike kohta ütles Leida Beek, et võlgnikke on palju, maja elanike koguvõlg küündis vahepeal 60 000 kr kanti.