Kui volikogu mõtte heaks kiidab ja riik seda rahastab, hakkab Nõval sügisest õppima kuus õpilaskodu last. Vald on juba remontinud neile neljatoalise korteri. Lastega hakkab tööle kaks kasvatajat.

Maakonna kümne põhikooli seas on Nõva Vormsi järel oma 24 lapsega tagantpoolt teine ja ohutsoonis juba 2004. aastast. Õpilaskodu kui võimalus kooli sulgemisest päästa on olnud kõne all kuus aastat. „Siis põrkas plaan kogukonna vastuseisule,” ütles Nõva vallavolikogu liige Peeter Kallas.

Nüüd on kool jõudnud olemasolu viimasele piirile ja enam ei saa otsusega viivitada. „Rahvas peab aru saama, et kui kaob kool, siis pole ka valda,” märkis Kallas.

Vallas on praegu 14 lasteaiaeas last, kellest kaks tuleb sügisel kooli. Viimane „suur” klass on 8., kus õpib seitse last. 2. ja 7. klassi pole tänavu üldse, 1. klassis õpib üks laps,
3.–6. ja 9. on 2–5 õpilast.

Päästmaks kooli, kutsus vallavalitsus appi Läänemaa arenduskeskuse, kes on nõvalasi nõustanud ja arutelu koordineerinud — seitse töökoosolekut on peetud ja õpilaskodu kontseptsioon välja töötatud.

Kolmapäeval kogunes Nõval kooli tuleviku üle arutlema paarkümmend inimest. Kogukonna hirm probleemsete laste ees näib olevat hajunud. „Vastuvaidlejaid ei olnud,” märkis vallavanem Kalle Saar.

Vallavanem on igal juhul arvamusel, et kool tuleb säilitada, sest lähimad koolid asuvad 30 km kaugusel Noarootsis, Orul ja Harju–Ristil. See annab Nõva koolile küll eristaatuse ja veidi suurema pearaha, kuid päris ilma lasteta kooli siiski pidada ei saa.

Kui sügisel toonuks kool õpilaskodulapsi Tallinnast ja Harjumaalt, siis nüüd on pilk pööratud Haapsalu poole. LAKi konsultant Peeter Alekand märkis, et Haapsalus on küllalt neid, kes vajaksid looduskaunis kohas asuvat rahulikku väikest kooli ja turvalist õpilaskodu.

Alekand ütles, et Nõval võiksid õppida lapsed, kellele ei sobi suur kollektiiv või kelle vanemad käivad kaugel tööl, näiteks välismaal. Need on sotsiaalse riskirühma lapsed, kellel veel ei ole, aga võib tekkida tõsiseid õpi– ja käitumisprobleeme. „Praeguse seisu järgi on 75% tõenäoline, et õpilaskodu sügisel avatakse,” ütles Alekand.

Kuuele õpilasele kavandatud õpilaskodu võiks edaspidi ka laieneda. „Maja me ehitada ei jõua, aga teise korteri võrra võiksime laieneda küll,” märkis Nõva põhikooli direktor Virve Tauts.

Haapsalu laste vajadust Nõva laadis õpilaskodu järele möönis ka Haapsalu aselinnapea Talis Vare. Vastuseta jättis ta küsimuse, kas Haapsalu oleks juhul, kui riik nõvalasi ei rahasta, valmis 3000 krooni kuus õpilaskoha eest maksma.

„Põhimõtteliselt ei välista, aga aeg on keeruline ja kõik, mis nõuab lisaraha, on hell teema,” ütles Vare.

Läänemaa haridusosakonna juhataja Anneli Vaarpuu märkis, et toetab iga püüdlust kooli säilitada. „Kas see õnnestub, on iseasi,” ütles ta. „On kurbi näiteid, kus üritus päästa kooli õpilaskoduga lõpeb sellega, et kumbki ei jää püsima.”