Päästekeskus sai Suur–Lossi 24 asuva maja põlengust teate kell 5.06. Kohale sõitsid kaks Haapsalu, kaks Risti ja üks Pürksi päästekomando ekipaaž. Päästjad said tulele piiri kl 5.58 ja kustutustöö lõpetati kl 9.39.

Kella kaheksa ajal põlengupaika jõudnud päästeteenistuse Haapsalu komando operatiivkorrapidaja Hannes Kliss ütles, et maja sisustus on hävinud. „Õhtul oli keegi seal kütmas käinud ja oli katlale pilgu peale heitnud. Kõik märgid näitavad seda, kuid see on minu isiklik arvamus, et tuli sai alguse katlaruumist ja kütmisest,” ütles ta ja toonitas, et lõpliku hinnangu annavad eksperdid uurimise järel.

Operatiivkorrapidaja sõnul naabruses asuvad majad ohus polnud, sest tuli majast välja tungida ei jõudnud. „See oht nii kaugele ei arenenud, maja väliseid kahjustusi ei saanud,” sõnas ta. Kliss ei osanud eile öelda, millal viimati pansionaadi tuleohutust kontrolliti.

Eile hommikul maja üle vaadanud pansionaadi omaniku OÜ Ten kontaktisik Aime Ruuge oli õnnetusest nördinud. „Ma ei tea ega taha mitte midagi rääkida, seest on kõik põlenud,” ütles ta ja lisas, et põlengu ööl polnud majas kedagi.

Maja on kindlustatud

Tokoi pansionaadi omanik Andres Ruuge oli eile Põhja–Rootsis. „Ei tea, millest tuli alguse sai. Pärnust tulevad eksperdid ja selgitavad,” ütles ta. Ruuge sõnul oli maja perenaine hoonest lahkunud pühapäeval kl 22 ajal.

Omaniku kinnitusel on eksperdid tulekindla vahelaega katlamaja kontrollinud ja seepärast ei usu ta, et tuli võis alguse saada sealt. Küll aga tekitas temas kahtlusi, et üks maja varikatuse kohal olnud teise korruse aken oli avatud. „Selline tunne on, et on süütamine,” ütles Ruuge. Tuli oli tema andmeil lahti läinud maja keskelt, kust olid päästjad ka tulekollete kustutamiseks põrandakonstruktsioone avanud.

Oma esindajalt kuuldud kirjelduste põhjal teadis Ruuge, et maja seisukord on trööstitu. „Allkorrusel tehti just remonti, kevadel lõpetati. Üleval tehti duširuumid korda, trepikojas olid uued vaipkatted, kus polnud peale oma inimeste veel keegi peal käinud,” jutustas mees.

Ruuge sõnul on maja kindlustatud nelja miljoni krooni peale. Ehitusinseneri haridusega mees lootis, et hoone seisukord nii hull pole, et peaks maha lammutama. „Albert Tamme (Haapsalu ehitusettevõtja — toim) käis juba abi pakkumas,” ütles Ruuge, kes otsustab edasise tegevuse pärast kulu kalkuleerimist.

Avatud peamiselt suvel

Tokoi pansionaadi ostis Andres Ruuge umbes kahe aasta eest. Maja töötas majutuspaigana peamiselt suvekuudel, muul ajal sai tube või peopaika ettetellimisel. „Talvel käisid nädalalõppudel Soome jahituristid. Detsembris olid asutuste jõulupeod. Juuliks oli maja Ameerika autode näituse ajaks kinni pandud,” rääkis Ruuge.

2008. aastal käisid päästjad Läänemaal tulekahjusid kustutamas 211 korral.

Maja oli ehitatud Vene raudteelaste sanatooriumiks

Tokoi pansionaadi maja oli ehitatud spetsiaalselt puhke– ja ravipaigaks ning see oli Haapsalus kolmas sanatoorium, rääkis linnaarengu ja muinsuskaitse peaspetsialist Tõnis Padu.

Padu sõnul valmis maja 1909 ja selle ehitas Vene kroonu raudteede valitsus. „Fassaadid olid hästi säilinud, kuid 1980. aastail oli hoone hirmus viletsas seisus,” meenutas Padu, kes võitles tollal selle eest, et maja ei lammutataks.

1938–1975 asus majas linna polikliinik. Esimesed arhiiviandmed krundi kohta on 1768. aastast. Krunt on kuulunud Bojert Kalkile, Johann Christoph Wachsmuthile, Johann Hermann Beckerile, Johann Osterodele, Bernhard Wilhelm Treubergile, Elfriede Elisabeth Leidigile, C.O. von Rennenkampfile, Gottfried von Krusenstiernile.

Ivar Soopan