<< Laupäev, 24. märts 2007 >>
Lääne Elu

JUHTKIRI:
Praoga küna
(1) >>

Kõik lapsed on võrdselt lapsed (2)
Reedel lõppes Haapsalus esimest korda peetud nädalane integratsiooniprojekt vene ja eesti laste vahel. >>

Talis Varest saab Haapsalu aselinnapea (10)
Haapsalu linnapeaks tõusnud Ingrid Danilovist vabanenud koha saab ilmselt Läänemaa muuseumi direktor Talis Vare, sest küsimus on tuleval reedel linnavolikogu päevakorras. >>

Suitsetamiskeeld tõrjub suitsetajad terrassile (12)
Mõne kuu pärast jõustuv avalikes kohtades suitsetamise keeld viib suitsetajad baaridest värske õhu kätte. >>

Õõvafestivalile andis avalöögi „Paani labürint” (5)
Neljapäeval Haapsalu kultuurikeskuses alanud II õudus– ja fantaasiafilmide festivali avaseanss tõi kokku peaaegu saalitäie noort publikut. >>

Kõik lapsed on võrdselt lapsed
 

Enriika Liiv
enriika@le.ee

Loe kommentaare (2)
 
Esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel mängisid eesti lapsed vene lasteaias; teisipäeval ja neljapäeval külastasid vene lapsed eesti lasteaeda.
Foto: Arvo Tarmula
Reedel lõppes Haapsalus esimest korda peetud nädalane integratsiooniprojekt vene ja eesti laste vahel.

Nädala jooksul korraldasid vene lasteaed Tareke ja eesti lasteaed Vikerkaar mänguhommikuid, et keelt õppida, mängida ja teineteise kultuuriga tutvuda. „Korraldasime traditsioonilisi mänge, valmistasime kama, jõime samovarist teed, tantsisime rahvatantse ja lugesime mõlemas keeles muinasjutte," loetles projektijuht Triin Roostfeldt–Allas.

Tema sõnul viidi sellesarnane projekt ellu ka Jõhvis, Pärnus ja Tartus. „Teistest linnadest olid kaasatud kakskeelsed lasteaiad, Haapsalus oli aga ühendatud kaks lasteaeda," ütles ta.

Roostfeldti sõnul oli tagasiside nii vanemailt kui ka lastelt positiivne.

Laps on laps

„Kui algul ütles üks poiss, et näe, venelased, miks ma nendega mängima pean, siis hiljem sellist reaktsiooni ei tekkinud," rääkis Roostfeldt ja tõdes, et projekt on oma eesmärgi täitnud. Peamine oligi muuta stereotüüpe ja stamparvamusi. „Kui kasvad üles muulaste vihkamise vaimus, siis see jääbki sisse," lisas ta.

Roostfeldti sõnul ei paranda maailma ühe projektiga. Kui aga igaüks selles suunas midagi ette võtab, võib paljugi muutuda. „Need lapsed lähevad ja õpetavad ka oma vanemaid."

Üldse osales projektis 20 lasteaialast.

Projektis osalenud laste juhendaja, Haapsalu gümnaasiumi 11. klassi õpilane Kristel Laats ütles, et kõige raskem oligi lastele keelebarjäär. „Eesti lapsed ei oskagi vene keelt ja vene lapsed teavad vaid üksikuid sõnu," märkis ta. Laatsi sõnul õpivad vene lapsed juba lasteaias eesti keelt ja püüavad jutust tuttavaid sõnu.

Lastel oli esialgu ka eelarvamusi, kuid need said murtud. Omaette hoidmist oli siiski näha nädala lõpuni. „On olemas vene temperament, kuid laste puhul pole vahet — laps on laps!" ütles Laats.

Tareke vajab kaht lisarühma

Lasteaia juhataja Anne–Erika Leikmaa sõnul oli näha, et lastele üritus meeldis. Kui algul ei julgenud vene lapsed eestikeelseid sõnu kasutada, siis mõne päeva jooksul hakati seda julgemalt tegema.

Tarekese lasteaia saalis olid laste joonistused, millel olid eestikeelsete tähtedega kirjutatud vene laste nimed. Niisamuti oli igal lapsel nimesilt, et suhtlemist lihtsustada.

Vene lasteaias õpib praegu 58 last. Sügisest on kavas avada eesti laste lisarühm, et leevendada lasteaiajärjekordi. „Tegelikult oleks meil juurde vaja ka vene laste liitrühma, siis mahuks kõik ilusti ära," ütles Leikmaa.

Eesti laste lisarühm tuleb praegustesse hambaarsti ruumidesse. Hambaarst kolib maksuameti kõrvale ehitatavasse majja. „Loodame ehitustöid alustada juunis, kui lapsed on vaheajal," ütles Leikmaa ja lisas, et kavas on ka fassaadi restaureerimine, akende vahetus ja torutööd keldris. „Linnavalitsuse sõnul on selleks ette nähtud ka investeeringuraha."


 Selle artikli kohta on 2 kommentaari Loe kommentaare

 KOMMENTAAR
Nimi
E-mail
Saates ja avaldades materjali Lääne Elu koduleheküljel annate Te Lääne Elule õiguse eeltoodud materjali kasutamiseks.
Lääne Elu ei vastuta kommentaaride sisu eest.

Neitsi Maarja ilmutus
Maailma ajaloos on sündmusi, mille dateerimine pole päris kindel. Üks neist on Neitsi Maarja ilmutus.



Küüditamise vari
Küüditamised oli vaid üks episood eesti rahva hävitamisel, kirjutab 1949. aasta märtsiküüditamisest Mati Mandel.



Arst ja haiglaehitaja
Haapsalu taastusravihaigla ehitusest sai peaarsti Zemfira Tammiku elutöö.



Reili Nõupuu võit
Taebla neiu naeratav kass osutus 300 töö seast parimaks ning hakkab ehtima džässikuu T–särke ja plakateid.



EALLi liige www.eall.ee