Vormsis elav soome abielupaar kogus üle 170 allkirja saare kuusemetsade kaitseks ja lageraie vastu. Neljapäeval keskkonnateenistusele allkirjad üle andnud Aura Koivistu on ajakirjanik, kuuendat aastat vormsilane. Koos abikaasaga, loodusfotograafi Risto Sausoga, kogusid nad kuu jooksul üle 170 allkirja, 140 neist saare püsielanikelt.
Avalik kiri Vormsi metsade kaitseks ütleb, et saarel on tavaks saanud masinatega tehtud lageraie, vanadest tavadest enam ei hoolita.
Vormsis on lubatud teha lageraiet kuni kahe hektari kaupa, kuid igale poole see ei sobi. Kui teha lageraiet õhukese mullaga loometsas, ei kasva sinna mets enam mingil viisil asemele, sest muld kuivab suvel ja taimed hukkuvad.
Protestijad ei nõua metsatöö täielikku lõpetamist Vormsis. Küll aga soovivad nad mõneks ajaks vaherahu, et asjatundjad saaksid uurida, kus on metsauuendus võimalik, kus on väärtuslikke kooslusi jne.
Allkirja andnud soovivad avalikku arutelu ja saarerahvaga arvestamist. Kui praegune metsaseadus ei kaitse Vormsit, tuleks teha väikesaarte metsaseadus, pakkus Aura Koivisto.
Seaduse puudujäägid
Üle 25 aasta Vormsi metsi majandanud Juhan Ranne kinnitas, et loometsade asemele on raske uut metsa saada. Ta meenutas, kuidas omal ajal sellistes kohtades metsa uuendati. Suvel märgistati puud, mille all kasvas väikesi puutaimi. Need lõigati maha ja veeti välja märtsis, mil oli lumi kõige paksem. Nii ei saanud väikesed puud viga.
Ranne meenutas 1967. aasta tormi, mis tegi suured alad lagedaks. Uus mets kasvas vaid sinnamaani, kuhu ulatus kasvama jäänud puude vari. Lauslage ala on lage tänini.
„Vormsi näitab seaduse puudujääke," sõnas kohalik metsamees Ants Varblane. Tema hinnangul vajab Vormsi mets tsoneerimist ja selgitustööd metsaomanike seas: „Et ta teaks, millega riskib, kui metsa maha ajab."
Tsoneerimine peaks näitama, kus võib lageraiet teha ja kus tuleb muul viisil metsa majandada. Kuusik ei ole lageraie koht, sõnas Varblane.
Seadust pole rikutud
Lääne Ranniku Metsaühistu ühendab Vormsis 110 metsaomanikku. Ühistu tegevjuht Toomas Kuinberg ütles, et metsaomanik ei mõtle tulule, vaid et mets oleks korras.
„Omanikule on metsa majandamise kava nagu piibel," ütles Kuinberg. Kui seal on lageraie, ei tohigi metsaomanik muud raiet teha.
Kuinbergi sõnul tegi metsaühistu sel aastal kuusikutes kolmel hektaril lageraiet. Et lank jäi tee äärde ja on kõigile näha, häirib see paljusid.
Keskkonnainspektor Valeri Štšerbatõhh ütles, et mullu leidis inspektsioon Vormsis vaid ühel seaduserikkumise.
Läänemaa keskkonnateenistuse juhi Koit Latiku sõnul saavad nemad riigiametnikena jälgida seaduse täitmist, võtta kuulda ettepanekuid eriliste väärtuste kaitseks, jagada selgitusi. Ta pidas vajalikuks avalikku arutelu, kus otsivad metsaomanikud ja metsakaitsjad ühisosa ja kompromissi.
SAMAL TEEMAL
Vormsi on metsane saar
Saare 10 000 hektarist kasvab mets 6000 hektaril, seega metsapuudust saarel ei ole. Küsimus on umbes neljandikus metsast, kaitset vajavad ennekõike loometsad ja kuusikud.
Et aastas kasvab Vormsis juurde 30 000 tm, võiks nii palju aastas ka raiuda ja mandrile võiks vedada umbes 20 000 tm puitu. See pole aga võimalik, sest praegune liinilaev jõuab ära vedada umbes 3000 tm. Rekordaastal on veetud ka 6000 tm, siis aga sõitis Vormsi liinil Saaremaa Laevakompanii Kõrgelaid.
Umbes 5000 tm kukub igal aastal jalalt maha ja kõduneb, reostades süsihappegaasiga atmosfääri, ütles Ants Varblane.
Lehte Ilves