Tüliks andis põhjust metsavedu mandrile. Rohkem kui aasta tuli Vormsi liinil maksta kõigi üle 12 m pikkuste sõidukite, sh metsaveokite eest topelthinda. Suure auto ja järelhaagise ühe otsa pilet oli 1520 krooni. See oli kallim kui metsavedu teistelt Lääne–Eesti saartelt ja rikkus ettevõtjate võrdse kohtlemise printsiipi, selgitas maavalitsuse nõunik Harri Erman.

Tänavust riigidotatsiooni jagades otsustas Lääne maavalitsus taastada olukorra, mis kehtis enne 2005. aasta sügist.

Jaanuarist ongi suurte sõidukite ülevedu uuesti 760 kr.

Hinda lubas muuta mullusest suurem riigidotatsioon. Mullu sai Kihnu Veeteed riigilt Vormsi parvlaevaühenduseks 6,8 miljonit, tänavu 7,6 miljonit ehk 800 000 krooni rohkem.

Kes kelle arvel elab?

Metsavedajad on nüüd rahul, aga uus kord pole meelt mööda vormsilastele. Metsaveoautod veavad puitu, mis kuulub peamiselt rootsi maaomanikele, puit läheb saarelt välja. Kohalikele metsa ülestöötamisest suurt tulu ei tõuse, sest ka töömehed tuuakse saarele.

„Me ei saa rootsi maaomanikke diskrimineerida selle pärast, et nad on Rootsi kodanikud," põhjendas Erman.

Suured metsaveoautod võtavad praamil ära kohalike elanike ruumi, lõhuvad teid ja küladest läbi sõites tekitavad ka müra jm ebameeldivusi.

Talvel oli metsavedu eriti terav, sest veebruari keskpaigast sõitis Reedast väiksem jäälõhkuja Lotta. Kui Lottal on peal palgiauto ja järelkäru, võtab see ära kümmekond väikese auto kohta, ütles kapten Vladimir Zinjov.

Vormsilased küsivad, kelle huvides vallavalitsus metsavedusid doteerib. Kas on mingi seos, et vallavolikogu esimees Ivo Sarapuu teeb ka saarel metsa ja et tema puit läheb samuti doteeritult mandrile?

Vormsi volikogu opositsioon üritas sel põhjusel avaldada umbusaldust vallavanemale Ene Sarapuule ja volikogu esimehele Ivo Sarapuule. Kuigi ühenimelised, pole need kaks vallajuhti omavahel sugulased. Umbusaldus kukkus läbi.

Ene Sarapuu selgitas, et parvlaevadotatsiooni kamandab Lääne maavalitsus. Vallavalitsus esitas oma ettepanekud maavalitsusele. Vald soovis muu hulgas tihedamat sõiduplaani, paremat broneeringusüsteemi ja kohalikele kaubaautodele kord nädalas sooduspiletit.

Need jäid arvesse võtmata, küll aga kehtestas Kihnu Veeteed korra, et Eesti kõik pensionärid saavad sooduspiletiga sõita. Enne oli sooduspilet vaid Vormsi eakail.

Vallavanema sõnul ei saa metsaveoautode piletihinda siduda ka Ivo Sarapuu erihuvidega, sest temal on saarel saeveski, mis annab kohalikele tööd ja väärindab puitu.

Harri Erman lisas, et riik doteerib kõiki Vormsi sõitjaid, sest piletitulu moodustab Vormsi liinil vaid veerandi, ülejäänu on riigidotatsioon.

Väike laev, palju sõitjaid

Erman tunnistas, et Vormsi laeva senise sõiduplaani hoidmine ja kõigi soovijate ülevedu on katsumus, sest hinnatõus on igal elualal tuntav.

Ermani sõnul ei saa sõiduplaani tihedamaks teha, küll aga saab laev sõita suvel tihedamalt ja talvel harvemini.

Saaremaa Laevakompanii ajaga võrreldes sõidab Reet tihedamini — mullu näiteks 1300 reisi asemel ligi 1600—, aga mahutab vähem autosid. Tihedam sõiduplaan on kasvatanud huvi Vormsi vastu. Mullu käis laevaga Vormsis 44 300 reisijat ja 13 000 autot.

Erman tunnistas, et küsimus on keeruline ja suuremat laeva pole Euroopast eriti võtta.

Ene Sarapuu ütles, et nii kui kevad tuli, on nädalalõpureisid juba esmaspäevast broneeritud. Nii ei ole enam vaba kohta reede õhtul Rohukülast väljuvale laevale. Pühapäeval on sama lugu saarelt pääsemisega.

Kihnu Veeteed peab Vormsiga ühendust oktoobrist 2004 oktoobrini 2011.