Haapsalu üks inetum ja halvimas seisukorras kortermaja Kastani kaupluse kõrval otsustas maja laenu abil põhjalikult korda teha.„Sellest saab veel Haapsalu ilusaim maja," ütles Kuuse 24 korteriühistu juhatuse liige ja remondi peamine eestvedaja Leida Beek.
Pisikeste siniste plaatidega vooderdatud viie korrusega maja ehitati paarkümmend aastat tagasi vene sõjaväelastele. Ehitas sõjaväe ehituspataljon. Algusest peale ligadi–logadi tehtud maja lagunes igast otsast. Katusel kasvasid põõsad, torud olid katki ja keldris voolas solgioja, kirjeldas linnavalitsuse ehitusjärelevalve insener Mati Jets alles mõne aasta tagust aega.
Tehnilisele viletsusele lisandus juhtimis– ja usalduskriis: kolm aastat tagasi asutatud ühistu juhtkond ja liikmed käisid omavahel kohut.
Nüüd on juhatus vahetunud ja remondi korraldamise on enda peale võtnud juhatuse liige Leida Beek.
Poolakad ehitavad
Kui üldkoosolekul arutati, kust otsast maja remontima hakata, oli üks variant vuugivahede täitmine. Neid on tervelt 8 km! Moskva projekti järgi tehtud maja välisvooder ei pidanud meie niiskele kliimale vastu.
Et saada maja seisukorrast ülevaade ja teha töödest pingerida, tellis Beek majale tehnilise ülevaatuse. Sellele järgnes fassaadi remondi projekt.
„Korraliku firma korralik projekt," kiitis Mati Jets.
Tehniline ülevaatus läks ühistule maksma ligi 5000, projekt 19 000 kr. Teist niisama palju kulub ehitusjärelevalve palkamiseks.
Ehitajaga, Fovinell OÜga Tallinnast on Beek rahul. Firma kasutab ehitajaks poolakaid.
„Me poleks jõudnud nii palju laenu võtta, et eestlastele maksta," ütles Beek.
Kokku 2,3 miljonit krooni maksev remont kestab umbes aasta, sest fassaadisoojustust saab panna, kui sooja on vähemalt 8 kraadi.
Laen ei käi üle jõu
Kevadel otsustasid ühistu liikmed võtta kümneks aastaks 1,5 miljonit krooni laenu.
Et ehitus läheb aina kallimaks ja tööd on palju, andis üldkoosolek juhatusele loa võtta veel miljon krooni laenu. Kui see käiku läheb, pikeneb laenu tagasimaksmise aeg 15 aastale ja remondifondi summa kasvab. Praegu on see 5,5, uue laenuga koos 7 kr/m².
Esialgu ei oska keegi täpselt öelda, kui palju hoiab maja soojustamine kokku küttekulu. Beek loodab, et see võib tulla umbes 2 kr/m².
Suure maja peale on vaid üks korteriomanik, kes on ühistule üle 12 000 kr võlgu.
Et ühistu loodab Kredexilt 10% ehk 250 000 kr tagasi saada, saab sellega kavandada muid töid. Remonti ootavad trepikojad ja elektrisüsteem.
„Praegu ei maksa meie korterid midagi," ütles Beek ja lootis, et korda tehtud maja tõstab korterite väärtust poole võrra.
Varem Haapsalu KEKis mitmel ametipostil töötanud Leida Beek on pensionil ja korraldab maja remonti tasuta.
„Seegi oli suur tasu, kui sain üldkoosolekul kiita," tunnistas ta. Beek kiitis ka kõiki, kellega tal tuli asju ajada.
„Inimesed suure algustähega," ütles ta linnavalitsuse, Hansapanga, päästeameti, ehitajate ja projekteerijate kohta.