Lääne Elu palus maavalitsuse arengu– ja planeeringuosakonna maaelu peaspetsialistil Mati Kallemetsal selgitada, miks oli vaja vaneminspektorid tööle võtta ja mis see maksma läheb.

Miks kaks vaneminspektorit tööle võeti, kui bussidesse pandi hiljuti videokaamerad, mis peaksid kandma sama eesmärki?

Mati Kallemets: Ühistranspordi vaneminspektori tööülesannete hulka kuulub muu hulgas videosalvestiste läbivaatamine ja avastatud rikkumiste menetlemine. Seni kasutada olev tööjõuressurss maavalitsuses seda ei võimaldanud. Videosalvestiste maht on suur ja neid on vaja süstemaatiliselt läbi vaadata ning vajadusel menetleda avastatud rikkumisi.

Kuna IP–kaamerate rakendamiseks vajaliku WiFi–võrgu ehitus on kulukas, pole otstarbekas seda rajada Lõuna–Läänemaa liinigrupis nr 3 ega Vormsi saarel maakonnaliinil nr 37. Seal kasutame rohkem piletikontrolli.

Tööle võeti kaks ühistranspordi vaneminspektorit poole koormusega eesmärgil, et saaks tööd võimalikult efektiivselt teha (kontroll bussi liikumise ajal, paindlik ning aastaringne kontrollimise võimalus jms).

Kui palju kulub maavalitsusel aastas vaneminspektorite ametissevõtuks raha?

Vaneminspektorite töölerakendamiseks sel aastal on planeeritud 179 000 krooni, sh töötasu koos maksudega, transpordikulu, väärteomenetluse koolitus, IT–vahendid ja töökoha inventar. Eelarveraha on eraldatud majandus– ja kommunikatsiooniministeeriumist ning on sihtotstarbeline (muuks seda summat kasutada ei saa).

2011. aastaks taotleme taas eraldist ministeeriumist. Ühistranspordi vaneminspektorite töötasu ei tule maavalitsuse eelarvest.

Kui palju kaotavad bussiettevõtted aastas raha piletita sõitjate ja ebaausate bussijuhtide tõttu?

Hinnangute järgi jääb aastas saamata u 5–10% piletitulust, s.o aastas u 214 000–428 000 krooni. Seda tõestab IP–kaamerate rakendamise projekt viie kuu jooksul.

Haapsalu Autobaasi ASi bussidesse paigaldati kuus kaamerat. Piletitulu suurenes selle aasta esimese viie kuuga, võrreldes 2009. aasta sama ajavahemikuga, 83 800 krooni ehk 14,2%. Sõitjate arv kasvas aga linnaliinidel 11 200 võrra, s.o 7,3%.

Kasvu põhjuseks võib olla, et bussijuhid hakkasid kontrollima tõendite (pensionitõend, õpilaspilet, linnavalitsuse sooduskaart) ja kuupiletite kehtivust ja õigsust. Vähenes ka jänest sõitjate arv — tagumistest ustest sisenenud reisijad hakkasid rohkem pileteid ostma. See on selgitatav kaamerate psühholoogilise mõjuga — inimesed teadsid, et neid võidakse jälgida ja kontrollida. Hüppeliselt suurenes ka kuupiletite kasutamine.

GoBus ASi Läänemaa regiooni (videovalvet ei olnud) piletitulu kasvas samal ajal ainult 3,3% ja Lõuna–Läänemaal bussiliine teenindava L&L ASi (videovalvet ei olnud) piletitulu kahanes vaadeldaval ajavahemikul tervelt 19,4%.

Kuue kaamera rakendamine ja WiFi–võrgu ehitamise projekti hind oli 144 500 krooni. Seega teenib nimetatud projekt end tasa umbes üheksa kuuga.