„Tahame selgust ja õigust,” nõudis Tulbi tänava elanik Peeter Elgas. Ta maksis 2005. aastal kanalisatsiooniga liitumise eest 12 000 kr, vesi oli tal juba enne sees. Koos veega tulnuks maksta 24 000 kr.

Mullu sai osa Paralepa elanikke poole liitumistasust tagasi. Mõnelt liitujalt pole aga üldse tasu võetud ja mõni pole ka raha tagasi saanud. Üks, kes sai 10 000 kr ehk umbes poole liitumistasust tagasi, on Piia Jaaksoo. Ta liitus Veevärgiga 2007 ja maksis 21 000 kr.

Mullu augustis küsis Jaaksoo Veevärgilt, mis lugu liitumistasuga on. Kohtunikuna seadusi lugema harjunud inimesena püüdis ta selgusele jõuda, mille alusel tasu arvestatakse ja võetakse.

„Algas lõputu meilivahetus Veevärgiga, sest ma ei saanud oma küsimustele vastust,” ütles Jaaksoo.

Kulu sulle, tulu mulle

Ridala vallavanema Toomas Schmidti hääl ja ilmselt ka vererõhk tõuseb iga minutiga, mil ta liitumistasust kõneleb. Veevärgiga on vallavalitsus liitumistasu pärast sõdinud kümmekond aastat.

Schmidti sõnul on Paralepas rajatud ühisveevärki ja kanalisatsiooni mitmes jaos. Tulbi tänava kant ehk merepoolne alevikuosa sai veevärgi 2002–2003. Vald tellis projekti, taotles KIKilt raha ja pani 380 000 kr omaosaluseks. Töö maksis 3,8 miljonit krooni.

Töö korraldajaks sai Veevärk. Kuigi Veevärk polnud pennigi kulutanud, võttis ta liitujailt üle 20 000 kr.

Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus sätestab liitumistasu arvestamise põhimõtte: selles piirkonnas tehtud kulutused jagatakse liitumispunktide arvuga. Kulutusena läheb arvesse vaid oma kulu — tagastamatu abi ei lähe arvesse.

Seega võinuks võtta liitumistasu vaid omaosaluse ehk kümnendiku pealt ja sedagi võinuks teha Ridala vallavalitsus. Vallavalitsus tegigi ettepaneku, et võtab ise liitumistasu ja see oleks 24 000 asemel 2000 krooni. See ei läinud läbi.

Sama skeem kordus hilisemate töödega, mis käisid Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi rahaga. Ka sinna lisasid vallad kümnendiku omaosalust. Selles projektis olid mängus juba kümned miljonid kroonid. Ainult Haapsalus käis asi teisiti, seal pani omaosaluse Veevärk, mitte linn, ja siis tekkis Veevärgil ka liitumistasu võtmise võimalus.

Nii polnud ka ühtekuuluvusfondi projektis Veevärgil mingeid kulutusi. Omavalitsused maksid kinni isegi projektivälise kulu, 600 000 kr aastas, sh Ridala 120 000 kr. „Kõik kulud on kaetud,” nentis Schmidt. „Veevärk oli vaid taotluse esitaja ja tegemise korraldaja.”

Veevärgi oskusest panna iga liigutus tulu teenima räägib Schmidt veel ühe loo. Enne kui suur töö lahti läks, tuli torustikud Veevärgile üle anda. Ridala vald andis need üle muidu: Uuemõisa süsteemi ühe krooni, Panga küla ühe krooni, Jõõdre küla ühe krooni eest. Siis rentis Veevärk süsteemid vallale tagasi ja vald hakkas maksma 500 krooni renti!

Veevärk tunnistab viga

Veevärk leidis läinud aastal, et võttis liiga palju liitumistasu neilt Ridala valla elanikelt, kes said endale veevärgi ja kanalisatsiooni ühtekuuluvusfondi projekti kaudu. Veevärgi juhataja Rein Mets tunnistas detsembris nõukogu istungil, et peab tagasi maksma pool miljonit krooni. Osa liitumistasu on saanud tagasi 28 liitujat.

See ajas ka teised ärevile, kuid Metsa sõnul pole Tulbi tänava liitujail lootustki raha tagasi saada. Nende tänava torustikud ehitati KIKi rahaga aastail 2003–2004 ja nende kohta kehtivat teised seadused. Parandus, et liitumistasu võib võtta vaid omaosaluse piires, tehti alles 2005. aastal.

Mets pole nõus ka Schmidti väitega, et omaosaluse maksid omavalitsused ja seega peaksid nemad liitumistasu saama. Vallad said omaosaluse eest Veevärgi aktsiaid ja lootuse dividende teenida, selgitas Mets.

Kui Veevärgi poole pealt näib, et kõik on korras, siis elanikud koguvad hoogu, et oma õiguste eest seista. Piia Jaaksoo ütles, et jätkab kirjavahetust Veevärgiga, sest tahab näha arvestusi, mille alusel uus liitumistasu määrati.

Elanikud pole rahul

Ka kümmekond Paralepa elanikku, kes saatsid Veevärgile kirja, et tagasi saada väidetavalt ebaseaduslikult võetud liitumistasu, pole nõus vastusega. Veevärk ütleb seal, et ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus 1999. aastast lubab veevärgi omanikul või valdajal võtta liitumistasu kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ja tingimusel. Seejuures ei viita Veevärk mitte Ridala vallavolikogule, vaid Haapsalu linnavolikogus kinnitatud liitumiseeskirjale 2001. aastast.

„Mida me nüüd siis tegema peame?” oli Peeter Elgasel hüva nõu otsas.