„Praamireisijad jäävad sadamas liikuma teada–tuntud rada mööda, uus kai on mõeldud tegutsema kaubakaina,” kinnitas ehitaja Nordecon International ASi juhatuse esimees Jaano Vink.

90 miljonit krooni maksma läinud ja suures osas Euroopa raha eest ehitatud kai kogupikkus on 160 meetrit, vee sügavus kai ääres seitse meetrit. Kai on valmis vastu võtma 130–140meetriseid laevu.

Konstruktiivse lahendusena kasutati Eestis esimest korda monteeritavaid sajatonniseid raudbetoonelemente. Ehitus kestis 14 kuud.

„Kui mõni laev ei mahu Pärnu sadamasse sisse, siis Virtsu on võimeline selle vastu võtma,” ütles Saarte Liinide arendusdirektor Peeter Oopkaup.

Hanila vallavanem Arno Peksar märkis, et uut kaid valgustavad prožektorid on nii võimsad, et paistavad Lihula valda ära. „Neli–viis laeva on juba sees käinud,” lisas ta.

Universaalkaina võimeline vastu võtma ka reisilaevu, on kai nr 8 mõeldud eeskätt kaubakaiks, eraldab reisijate teenindamise kauba käitlemisest ja kaitseb Saarte Liinide juhatuse esimehe Ants Tammlehe sõnul reisisadamat lõunatuulte eest.

Vingi sõnul on tegemist täiesti uue rajatisega, mille tarbeks tehti merre vajalik täide ja rajati juurdepääsutee. Nõlva kindlustuseks kulus 27 000 kuupmeetrit graniitkive.

Kokku süvendati 67 000 kuupmeetrit merepõhja, territooriumi täiteks veeti 93 000 kuupmeetrit paekivi ja ehitati 440 meetrit juurdepääsuteed.

8. kai pole Virtsus ainus viimasel ajal valminud sadamaosa. Septembris valmis Virtsu uus sadamahoone, praegu käivad kõrvalasuva kai rekonstrueerimistööd.

„Sillapeadesse ja sadamatesse on ajalooliselt ikka tekkinud linn, nii et Virtsust saab linn,” märkis avatseremoonial Lääne maavanem Neeme Suur, kes avaldas lootust, et uus sadamakai aitab kaasa ka raudtee taastamisele Läänemaal.