Läänemaal on kuritegevus kolme kuuga hoopis vähenenud, näitavad Haapsalu politseijuhi Ahti Oleski andmed. Kui mullu registreeriti esimeses kvartalis 199 kuritegu, siis tänavu 149.

„Ei maksa eufooriasse sattuda,” ütles Lääne prefekt Priit Suve. „Mis edasi saab, raske öelda, aga meie oleme valmis.”

Suve sõnul on kuut maakonda hõlmavas prefektuuris kuritegude hulk vähenenud.

Kuigi võiks eeldada, et tööpuudus ajab inimesi vargile, on vargusi tänavu olnud Läänemaal niisama palju kui mullu. Peamised vargused on kauplustest näpatud alkohol ja sakusment, nimetas Olesk.

Kui peaaegu igal kevadel on tooni andnud suvilavargused, siis tänavu neid eriti palju pole.

Inimesed tülitsevad vähem

Tublisti on vähenenud isikuvastased kuriteod. Tavaliselt on isikuvastaste kuritegude taga peretülid, rüselused jms, tõi Olesk näiteks.

Rohkem kui poole võrra on vähenenud kriminaalkaristuse alla käivate ehk korduvalt vahele jäänud roolijoodikute hulk: mullu 27, tänavu 12.

Suurenenud on aga omavolilise sissetungi alla kvalifitseeritud teod: mullu 8, tänavu 16. Oleski sõnul tähendab see, et keegi murrab sisse võõrasse majja, aga ei varasta midagi.

„Kodutud otsivad oma elus kohta,” kommenteeris Olesk selliseid juhtumeid.

Röövimise raske paragrahviga kuritegusid on tänavu olnud kaks, mullu üks. Paragrahv on küll karm, aga teod on olnud õnneks võrdlemisi tühised, sedalaadi, et asotsiaalse kallakuga mehed pole suutnud üht õllepudelit ära jagada, nimetas Olesk.

Politsei hoiab kahtlastel tegelastel silma peal

Kuritegevuse kasvuks on siiski kõik tingimused. Politsei andmeil on kodus tagasi need varem pätielu elanud, kes olid vahepeal välismaal või Tallinnas ehitajad.

„Kui paljud neist pööravad tagasi kuritegelikule teele, ei tea,” ütles Olesk ja lubas: „Jälgime neid. Retsidiivsuse mõiste pole kuskile kadunud.”

Oleski sõnul andis ehitusbuumi–aegse Tallinna tellinguil tooni vanglatätoveeringuga meeste armee.

„Kaks kuud pärast vanglat oli ehitusplatsil brigadir, kuigi polnud enne kellut käes hoidnud,” kirjeldas Olesk.

Oleski sõnul on nende inimeste puhul tegemist väiksemat sorti kelmide ja varastega.

Kuidas politsei huviorbiidis ringlev seltskond ennast edaspidi üleval peab, on Oleskil raske ennustada. Et ka inimesed ja asutused hoiavad oma vara paremini, pole varga elu kuigi lihtne. Osa kunagisi kurjategijaid on Oleski andmeil Eestist ja isegi Schengeni viisaruumist lahkunud, et otsida lihtsamat äraelamiskohta.

Liikluskord läheb aina paremaks

Ka väärtegude arv on vähenenud, neid registreeriti 266 võrra vähem kui mullu samal ajal.

Suurem osa väärtegusid on liiklusrikkumised, kuid ka need vähenevad. Purjus juhte tabati roolist 30 vähem kui mullu. Kui mullu oli selleks ajaks kaks inimest liikluses hukkunud, siis tänavu pole nii ränka õnnetust olnud.

Oleski sõnul ei tee politsei suurt numbrit, kui liikluskindlustus on aegunud päeva või paar, aga ei heida armu neile, kes on aasta seisnud ja kindlustamata sõiduki välja ajanud.

Alaealiste väärtegudest nimetas Olesk suitsetamist, sellega jäi vahele 42 alaealist rohkem kui mullu. Politseil tuli tegelda ka ühe noorukiga, kes oli tarvitanud kanepit.

Prefekt Suve kiitis Haapsalu politseijaoskonna üle keskmise head tööd. Ükski patrull ei ole Läänemaal väljas juhuslikus kohas, kõik on läbi mõeldud ja planeeritud. Patrull läheb sinna, kus võib midagi juhtuda. Valmib näiteks mingi teelõik või märgatakse kuskil mingite väärnähtuste kasvu, analüüsitakse olusid ja tegutsetakse, kirjeldas Suve.

Turvalisusele on kaasa aidanud, et seitse kriminaalpolitseinikku on läinud aasta teisest poolest korrakaitses. See aga tähendab , et politsei võib välja panna vähemalt kolm lisapatrulli, ütles Suve.