Linnavalitsus tõstis esile Zemfira Tammiku pikaajalist pühendunud tööd Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse peaarstina, taastusravi ja rehabilitatsioonisüsteemi arendajana.

Tammiku algatusel valminud uues haiglahoones saab aastas ravi 2000 patsienti. Ta on tutvustanud ja populariseerinud Haapsalu linna, siinset ravi– ja ettevõtluskeskkonda ka välisriikides, põhjendab aselinnapea Talis Vare eelnõu seletuskirjas.

„Oh, nii ootamatu!” ütles mullu maist pensionile jäänud dr Tammik. Ta tunnistas, et kartis aastatepikkuse pingelise töö järel pensionile jäämist, aga tema neli lapselast on ta aja nüüd nii hästi ära sisustanud, et ta naudib seda.

Pensionile jäädes lootis ta nõelraviarstina jätkata, kuid lapselaste kõrvalt ei ole ta seda teha jõudnud. Siiski pole mõte veel kõrvale heidetud.

„Meditsiin huvitab mind ikka,” tunnistas Tammik. „See on nagu narkootikum.” Ta ütles, et hoiab ennast taastusraviuudistega kursis ja kui võimalik, käib ka konverentsidel. Haapsalu taastusravihaiglas töötas Tammik 36 aastat, sellest 14 aastat peaarstina.

Haapsalust pärit, kuid nüüd Pärnus elava Piret Hallik–Sassi puhul tõstis linnavalitsus esile tema tegevust Haapsalu kultuurielu edendaja ja linna maine kujundajana. Tema algatatud vanamuusika– ja viiulimängufestival toimivad siiani. Festivalid said alguse 1990. aastate alguses, mil Piret Hallik–Sass oli Haapsalu linnavalitsuse kultuurinõunik.

Hallik–Sass on reklaami ja turundusega tegeleva osaühingu Helpir/Turundustugi juhataja. Selle töö kõrvalt on ta viis aastat pidanud Haapsalu kolledžis klassiõpetajaile käsitööõpetuse loenguid. Ta kuulub ka SA Haapsalu Piiskopilinnus nõukogusse.

Koostöö linnavalitsusega elavnes Hallik–Sassil Haapsalu 725. aastapäeva tähistamisel. Hallik–Sass oli nende ürituste projektijuht. Ta lööb kaasa ka Haapsalu 730. aastapäeva ettevalmistustoimkonnas, ütleb aselinnapea Talis Vare volikogule esitatud seletuskirjas.

Mullu valiti Piret Hallik–Sass ainsana Eestist Euroopa 20 eduka ärinaise sekka ja ta sai Prantsusmaa ekspresidendilt Jacques Chiracilt sellekohase tunnustuskirja.

„See on au, mis lööb jalust,” tunnistas Piret Hallik–Sass linna vapimärgist kuuldes.

Hallik–Sass ütles oma kultuurinõuniku–aega meenutades, et kõige parem meel on tal Haapsalu kui kultuurilinna maine pärast. Tema sõnul juhtub harva nii, et kõik liigub ühes soovitud suunas ja seda suunda toetavad nii linna juhtkond, linna keskkond kui ka end linnaga sidunud kultuuriinimesed ise. Haapsalus on see õnnestunud.

„Õnnelik linn!” ütles Hallik–Sass Haapsalu kohta.

Linnavalitsuse valitud vapimärgikandidaadid kinnitab linnavolikogu 30. jaanuaril.

Aselinnapea Talis Vare ütles, et esitati viis kandidaati.

„Kõik väärikad Haapsalu linna kodanikud, kelle kohta saab vaid häid sõnu öelda,” selgitas Vare.

Kandidaate vaagis nii linnavalitsus kui ka kultuurikomisjon. Enim hääli said Zemfira Tammik ja Piret Hallik–Sass.

Mullu said vapimärgi dr Maie Veikšis ja viiulimängufestivali algataja ning kauane kunstiline juht Tõnu Reimann.