„Lastele eraldatud raha on otsas,” ütles Läänemaa haigla peaarsti asetäitja Kai Tennisberg. „Põhimõtteliselt ei tohiks me haiglasse ravile võtta ühtki last, sest iga päev haiglas on meie miinus.”

Esimeses kvartalis ravis haigla lapsi 150 000 krooni eest rohkem, kui haigekassa ette nägi. Teise kvartali lõpuni on veel ligi kaks nädalat, kuid ka see raha on juba otsas.

Sel nädalal tuligi arstidel üks kuuekuine imik saata Tallinna ravile, kuigi emale jäi arusaamatuks, miks.

„Arst on, palat on, miks pean Tallinna minema ja kuidas ma sealt tagasi saan?” vahendas haigla lastearst Katrin Raidla ema sõnu.

„Joodikuid hoitakse mitu nädalat haiglas, selleks raha jätkub,” oli kolme väikelapse ema Lydia Kalda lastesse suhtumisest häiritud. Tema oli oma kahe lapsega läinud nädalal haiglas, siis veel moratooriumi ei olnud ja lastevoodid olid lapsi täis.

Kui ta poleks lapsega haiglasse läinud, oleks ta laps võinud saada neerukahjustuse, selgus haiglas.

Lapsed saavad haiglasse liiga lihtsalt

Haigekassa Pärnu osakonna direktor Kaljo Poldov kinnitas, et Läänemaa haigla on esimese viie kuuga ületanud statsionaarse pediaatria kuue kuu raha — poolaasta peale on seda ligi 1,3 miljonit krooni.

Haigekassa andmed näitavad, et viie esimese kuuga tuli Läänemaa haiglas 1000 lapse kohta 116 ravijuhtu. Saaremaal 52 ja Põlvamaal 64 ravijuhtu.

„Ei ole alust arvata, et Läänemaa laste haigestumus on suurem,” leidis Poldov.

Poldovi sõnul on statsionaarse pediaatria kulusid arutatud haigla juhtkonnaga juba 2006. aastal. Selgus, et lapsi ei hoita teinekord ravil mitte tervise pärast, vaid sotsiaalsel põhjusel. Ka pannakse lapsi haiglasse, kuigi piisaks ambulatoorsest ravist.

„Haigla juhtkond on lubanud probleemiga tegelda, aga paraku ei ole tulemusi näha,” nentis Poldov.

Emad usaldavad haiglat rohkem kui perearsti

Tennisberg ja peaarst Tõnis Siir pole etteheidetega nõus.

Lastearsti Katrin Raidla sõnul on harva juhtunud, et perearst palub lapse haiglasse võtta, sest emal ei ole ravimite ostuks raha.

„Me lähtume patsiendi huvist, me ei saa lapsi nii ravida, et mõtleme kogu aeg ainult raha peale,” ütles Raidla.

Üks lapse ravipäev haiglas maksab 1079 kr, kui lapsega on kaasas ka ema, lisandub 261 kr, kokku tuleb päev 1340 kr.

Tennisbergi sõnul on haigla kaks lastearsti väga põhjalikud, nad ei ravi umbes, vaid teevad analüüse ja uuringuid.

Et Läänemaal on perearstide juures vaid kahe lastearsti vastuvõtud ja üks perearst on ise hariduselt pediaater, usaldavad emad haigla lastearste rohkem ning pöörduvad ise haiglasse.

Raidla sõnul ei pruugi lapsevanem otsekohe perearsti jutule pääseda, aga on lapse pärast hirmul ja pöördub haiglasse.

„Arst ei ütle haigemajas ju emale, et võta oma laps kaenlasse ja kõnni perearsti juurde,” sõnas Kai Tennisberg.

Lastearst Alge Vare lisas, et enamik lapsi satub haiglasse kiirabiga.

Tulevik: pikem järjekord, ambulatoorne ravi

Peaarst Tõnis Siir kinnitas, et ükski laps ei tohi ravita jääda, kuid edaspidi tuleb rangemalt jälgida, keda paigutada haiglasse, keda jätta tilgutite alla vaid päevaajaks ja keda ravida ambulatoorselt.

Lapsevanemad peavad arvestama pikemate ravijärjekordadega, ütles Siir.

Lydia Kalda sõnul on päevane haiglaravi mõeldav, kuid tihtipeale halveneb lapse tervis just öösel. „Linnas on hea haigla vahet käia, aga mida teevad maainimesed?” küsis ta.

Lapsevanemad kardavad nn lastevoodite kadumist. Haiglasse on jäänud 8–10 lastekohta. Aastaks 2015 on ette nähtud
4–6 lastevoodit, ütles dr Raidla.

„Kindlasti ei kaotata laste voodikohti,” rahustas Poldov. „Nende vähendamise otsustab haigla juhtkond, võttes aluseks laste arvu Läänemaal.”