Haapsalus sai kolmapäevast neljapäevani loovutada verd kaitsejõudude suures telgis. Verekeskus lootis Haapsalust saada kahe päeva peale kokku vähemalt 230 veredoosi. Et korraga võetakse 450 ml verd, teeb see kokku 103,5 liitrit.

Kui doonoritelk mullu esimest korda Haapsallu tuli, ületasid läänlased nende ootused, sest kõik varutud verekotid said otsa. Kahe päeva peale oodati 200 doonorit, tuli 314.

Suure rohelise, tuule käes plaksuva ja plagiseva sõjaväetelgi juures püsis vereloovutajaist peaaegu kogu aeg väike järjekord. Punase Risti Läänemaa osakonna lektor Orvi Toome jagas oma lauakese taga Punase Risti kohta materjali ja õpetas nuku peal kunstlikku hingamist. Ta on doonor 1972. aastast. Kui mitu liitrit ta selle aja jooksul on verd andnud, ei ole ta kokku arvestanud.

Verd võib anda iga kolme kuu tagant, aga enne tehakse näpuotsaprooviga kindlaks, kas veri on ikka küllalt hea.

„Midagi ei tunne,” ütles just äsja verd loovutanud Ülle Karro telgis pakutavat kohvi rüübates. Tema annab verd kaks korda aastas ja alati on pärast hea kerge olla. „Ei tea, kas vereandmisest või teadmisest, et oled head teinud.”

Mullu käis doonoritelk viies Eesti linnas ja kokku loovutas verd 1167 inimest. Koguti üle 522 liitri verd.

Verd võivad anda kõik 18–60aastased terved inimesed. Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument. Enne vereloovutust peab doonor olema puhanud ja söönud. Varuda tuleks 45 minutit, millest võtab vereloovutus 5–10 minutit. Ülejäänud aeg kulub ankeedi täitmiseks, meditsiiniliseks läbivaatuseks ja väikeseks puhkuseks.

Taissia Aartee ütles, et järgmine kord on verekeskus Haapsalus sügisel.

SAMAL TEEMAL

Kaitseväes on igasugust tööd

Doonoritelgiga oli kaasas Värbamiskeskuse värbaja Igor Berjozkin, kes jagas huvilistele teavet ja materjali Eesti kaitseväe kohta.

„Agressiivsed me ei ole, jagame ainult infot,” vastas Berjozkin küsimusele, kas asi on juba nii halb, et tuleb värbajaid kasutada. Infot käisid küsimas noored, keda ootab kaitsevägi, aga ka nende vanemad. Berjozkin ise kutsus huvilisi kaitseväkke tööle.

„Tööd on pakkuda kokast tuukrini,” kutsus ta, aga lubas isegi kirjanikele ja ajakirjanikele erialast tööd leida.

Palk sõltub ametist ja auastmest. Kui kokaabi võib olla reamees, siis peakokal võivad olla seersandi pagunid. Laevakokk, kelle laev seilab kuu aega rahvusvahelisel mereõppusel, võib tasku panna kuni 30 000 krooni, selgitas ta.

Berjozkin soovitas ka sõjakooli. Söök tasuta, elamine Tartus moodsas ühiselamus, makstakse stipendiumi, antakse kõrgharidus ja töö.

„Kas mõne kalli kõrgkooli lõpetaja on kindel, et saab kohe tööd?” küsis Berjozkin, endal silmad rohelise välimundriga täpselt ühte tooni.

Kutse saab ka lahingukoolist, täienduseks on aga kõikvõimalikud kursused. Et enamik kursusi on välismaal, käib asja juurde inglise keele süvaõpe.

Kaitsevägi ja verekeskus teevad doonoritelgis koostööd, näitamaks, et mõlemal on tähtis osa Eesti riigi kaitsel, selgitas verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp.

Lehte Ilves