Saaremaa keskkonnateenistuse jahindusspetsialist Jaan Ärmus andis 5,7 kilo kaaluvale ilvesepojale vähe elulootust: 90% tõenäosusega ei suuda ta toitu hankida ja hukkub. Enne raadiosaatja külgepanekut sai loom marutaudi vastu süsti.

Läänemaa keskkonnateenistuse jahindusasjatundja Koit Latik ütles, et mais Vormsis sündinud ilvesepoja lahutasid emast oktoobris–novembris käinud ajujahid. Üksi jäänud looma ajas nälg Hullo külla Strengide kanaaeda.

Vormsi Jahimehed püüdsid ilvese 8. novembril kanalast kinni ja viisid viie kilomeetri kaugusele lootuses, et ta leiab ema üles. Kahe päeva pärast oli ilves tagasi, Strengid jäid ilma neljast kanast ja kukest.

Vormsi jahiseltsi esimees Ellen Järv pani Strengi kanaaeda taas puuri üles ja pistis sinna peibutuseks ilvese murtud kanakorjuse. Nelja päeva pärast oli kolme kassi suurune ilvesepoeg püünises.

Tartu teadlaste algatusel viidi ilves 16. novembril Saaremaale, kus ta sai kaela raadiosaatja ja lasti kahe päeva pärast Karujärve kandis küladest ja teistest ilvestest kaugel soos lahti. Eile oli nädal aega uues elupaigas elanud ilvesepojast teada, et see on esialgsest paigast liikunud kilomeetri kaugusele.

„See on normaalne,” ütles Tartu zooloogia ja botaanika instituudi assistent Harri Valdmann. Kui loom saab kaelarihma koos tikutopsisuuruse raadiosaatjaga, on ta nädal aega šokis ega liigu eriti. Täiskasvanud ilves võib ööpäevaga 10 km edasi liikuda.

Varem on Eestis raadiosaatja kaela saanud kaks ilvest. Valdmann ütles, et Alam–Pedja kaitsealal elanud ilves on nüüdseks surnud, aga teine ilves Kilingi–Nõmme metsades elab veel. Vormsi ilves on teine elus olev raadiosaatja abil jälgitav metsloom Eestis.

Valdmann ütles, et raadiosaatja maksab 5000 ja jälgimisseade 15 000 kr. Raadiosaatja tööaeg on kaks aastat.

Kiskjate spetsialist Peep Männil keskkonnaministeeriumist ütles, et Eesti ilveste asurkond on heas seisukorras ja tugev. Seepärast pole otsest vajadust emata jäänud ilvesepoega iga hinna eest elus hoida, küll aga on temast huvitatud teadlased.

Männil soovitas üksiku ilvesepoja, aga ka mis tahes muu looma rahule jätta ja lasta loodusel nende saatuse üle otsustada. Tavaliselt ei saa inimeste juures üles kasvanud või nendega harjunud loomad enam oma eluga hakkama.