Üleriigilises arvestuses kirjutati seal väga hästi ka eesti keele kirjandeid — maakonnakeskuste koolidest oldi kolmandal kohal. Maakonna arvestuses tuli Haapsalu gümnaasiumile esikoht ka ajaloos, bioloogias ja saksa keeles.

Areneda saab ikka

Haapsalu gümnaasiumi õppealajuhataja Anne Mahoni hindas saavutatut väga heaks. „Kõik aastad on muidu stabiilsed, aga mõni aine on ikka läinud halvemini,” rääkis ta. „Sel aastal läksid kõik ained ühtlaselt hästi.”

Mahoni uskus, et tänavused eksamitulemused pole koolile lagi. „Aastad pole vennad ja palju oleneb õpilaste kontingendist, samuti õpetajaist,” ütles ta. „Nii kaua kui riigieksameid on korraldatud, oleme igal aastal rahule jäänud, aga iga lapse seisukohalt on alati ruumi edasi minna.”

Pingeridade koostamist pidas Mahoni kahe otsaga asjaks: oleneb, kummas paremustabeli otsas kool parasjagu asub. Siiski on riigieksamite tulemused tema arvates võimalus koolidel oma tööd hinnata.

Anne Mahoni pidas ebatõenäoliseks, et head tulemused edaspidi konkurssi Haapsalu gümnaasiumi kuigivõrd muudavad. „Meil on Läänemaa hariduses oma koht ja konkurss on olnud püsivalt suur, kuigi need tulemused kujundavad mingil määral inimeste teadvust,” oletas ta.

Viletsad olid Wiedemanni ja Noarootsi kool

Kehvade tulemuste poolest ajaloo riigieksamil paistsid silma Haapsalu Wiedemanni ja Noarootsi gümnaasium.

Esimene oli tagant kolmas maakonnakeskuste koolide arvestuses ja teine teeninduspiirkonnata koolide arvestuses. Eesti kolme viletsama seas oli Noarootsi gümnaasium ka matemaatikaeksami keskmise tulemuse alusel.

Läänemaal oli Noarootsi gümnaasium parim vene ja inglise keeles, Wiedemanni gümnaasium füüsikas.

Noarootsi gümnaasiumi direktor Laine Belovas pidas tänavusi tulemusi tavalisteks. Kuigi ajalooeksami tulemuste poolest oldi pingereas suhteliselt taga, ei pidanud ta keskmist tulemust väga halvaks.

Matemaatika viletsat tulemust põhjendas ta sellega, et eksamit said teha kõik, kes tahtsid. „Me ei tee takistusi ka neile, kes matemaatikat eriti ei oska,” ütles ta.

Eksamitulemuste alusel pingeridade koostamist ei pidanud ta halvaks. „Need on tegelikult informatiivsed,” ütles Belovas. „Iseasi muidugi, mida keegi neist välja loeb. Näiteks see rühm, millesse kuulub Noarootsi gümnaasium, pole meile eriti soodne, sest selles on ka suurlinnade eliitkoolid ja erakoolid.”

Oma õpetajate tööga oli Belovas rahul ning ta ei pidanud mingeid muudatusi eksamitulemustest lähtuvalt vajalikuks. „Me ei saa garanteerida, et kõik lõpetajad pääsevad ülikooli, aga paremat arengukeskkonda kui Noarootsis selles vanuses õpilastele Eestis pole,” ütles ta.

Wiedemanni gümnaasiumi direktor Leini Vahtras ütles, et on puhkusel ega soovi kooli eksamitulemusi kommenteerida.

Kõige enam tehti Läänemaal riigieksamina eesti keele kirjandit, selle sooritajaid oli 272. Inglise keele eksami valis 196 inimest ja matemaatika 155. Kõige vähem valiti füüsika riigieksamit, mida tegi 10 inimest. Mitte keegi ei valinud Läänemaal prantsuse keele riigieksamit.