Uue tulumaksu laekumise süsteemi nn brutotulu valem tähendab seda, et kohaliku omavalitsuse tulumaksu laekumised sõltuvad nüüd ainult seal elavate inimeste arvust ja nende teenitavast tulust. Et kõikumised tuludes ühe elaniku kohta ei kujuneks üle Eesti liiga suureks, tasandab riik tulude ja kulude erisusi omavalitsuste vahel 2004. aastal 950 miljoni krooniga. Tänavu võttis riik enda kanda ka tulumaksu mahaarvamised (sealhulgas maksuvaba miinimumi) ja 2003. aasta tuludeklaratsioonide alusel enammakstud maksu tagastamise kulud. Nende otsustega tasakaalustati tulumaksureformi mõju omavalitsuste tulubaasile. Kokkuleppe aluseks oli analüüs muudatuste mõjude kohta, mida toetasid omavalitsusliitude arvutused.

Võrreldes 2003. aasta esimese poolaastaga, on maksu– ja tolliamet tänavu kandnud kohalikele omavalitsustele üle 22% enam üksikisiku tulumaksu. Pärast tasandusfondi kvartalipõhise jaotuse muutmist on juuni lõpu seisuga omavalitsustele üle kantud tulumaksu ja tasandusfondi eraldiste kogusumma 2003. aasta sama ajavahemikuga võrreldes 7% suurem. Tulumaksu laekumine on aastaga kasvanud 237 omavalitsuses 241st.

Kohtan aga omavalitsusjuhtidega rääkides ikkagi pahameelt 2004. aasta tulumaksu laekumise üle. Vähemalt osa põhjusi tulenevad teadmatusest. Mitu omavalitsusjuhti näiteks võrdles 2004. aasta tulumaksu laekumise aegridasid varasemate aastatega, mõistmata, et laekumiste loogika on muutunud ja seega võrreldakse võrreldamatuid asju.

Väär lähtekoht tekitas pahameelt, mis hakkas elama oma elu, ja juba käibele läinud väidete tausta ei vaevutud uurima. Ma ei eita, et on omavalitsusi, kus on rahulolematuseks tõesti põhjust. Nende olude analüüsil ja probleemide põhjuse tuvastamisel püüame olla konstruktiivsed ja abivalmis.

Tahan aga veel kord rääkida tulumaksu prognoosist. Rahandusministeeriumi koostatud tulumaksuarvestused pole kindlasti omavalitsustele kohustuslikud. Omavalitsuse tulumaksu laekumise prognoos peab kujunema kohaliku majanduskeskkonna analüüsi põhjal. Omavalitsused peaksid ise suutma oma laekumisi täpselt prognoosida ning selle põhjal koostada reaalseid eelarveid. Tihti oleneb omavalitsuse tulumaksu laekumine paarist–kolmest inimesest ja seda saavad teada ikka ja ainult omavalitsused ise.

Uue süsteemi üksikasjalik väljakujunemine võtab aega. Esimesed sisulised kokkuvõtted saame teha, kui aasta on läbi ning 12 kuu pilt selge. Seniks on riik astunud samme, et ükski kavandatud projekt ei jääks tulumaksu alalaekumise tõttu seisma.

27. mail allkirjastasin kohalikele omavalitsusele tulumaksu eraldamise korra muudatuse, suurendades avansiliste maksete osatähtsust. Omavalitsused hakkavad saama kuu 11. päeval 60% ja 18. päeval 25% kuu keskmisest tulumaksust. Varem jaotati avansilisi makseid kolmeks: kuu 11., 18. ja 25. päeval eraldati 25%. Kuu eelviimasel tööpäeval tehakse deklaratsioonis näidatud brutotulu alusel arvestatud tulumaksu korrigeeriv kanne. Valitsus kiitis ka heaks kohalike omavalitsuste tasandusfondi määruse muudatuse, mille kohaselt suurenevad eraldised II ja III kvartalis. Seni jaotusid tasandusfondi vahendid kvartalite vahel järgmiselt: 2004. aasta I kvartalis 25, II kvartalis 32, III kvartalis 17 ja IV kvartalis 26% eraldatud kogusummast. Määruse muudatusega on uus jaotus vastavalt 25, 36, 19 ja 20%. Seega jaotab riik augusti lõpuks kohalike omavalitsuste vahel lisaks 170 miljonit krooni, tuues ettepoole IV kvartaliks ette nähtud raha. Pealegi hakkavad omavalitsused saama rohkem raha kuu alguses, mil on seda kõige rohkem vaja.

Et kompenseerida uuenenud põhimõtetest tingitud võimalikku omavalitsuse tulubaasi vähenemist, on riik moodustanud tasandusfondi rahast 50 miljoni kroonise reservi. Selle täpne jaotus selgub sügise alguseks, kui saab hinnata uuele süsteemile ülemineku mõjusid omavalitsuste kaupa.

Kui rahandusministeeriumi värske majandusprognoos näitab, et riigi võimalused lubavad sügisel vastu võtta lisaeelarve, saame suurendada ka tasandusfondi. Koos tulumaksu laekumise suurenemisega on omavalitsuste tulude kogukasv sel juhul võrreldav eelarve tegemisel koostatud prognoosiga.