Kolmapäeval tuli Bergfeldti mudaravilasse hallhani, kes ei karda inimesi. Hani viidi neljapäeval Saunja lahe äärde, aga eile lõuna ajal jalutas ta taas mudaravila õuel. "Nokkis rattakumme, võttis peost saia ja tuli kutsumise peale," rääkis mudaravila administraator Lea Nappus. "Pani pea tiiva alla ja jäi rahulikult magama."
Metshanel oli jala ümber keerdunud heinapallinöör. Kas hani oli selle ise jala ümber keerutanud või oli ta kellegi kodus lemmik, ei osanud Nappus arvata. Igatahes lasi hani nööri jala ümbert rahulikult lahti lõigata.
Töötajaid tegi inimsõbralik hani murelikuks, sest ravila ümber ei ole aeda, aga õhtuti käiakse rannas koeri ujutamas.
Esimese telefonikõne võtsid töötajad keskkonnakaitsetöötajaile. Sealt soovitati helistada päästeteenistusse, kust anti jahindusspetsialisti Kalev Sootalu telefoninumber.
Hane saatuse pärast murelikud Bergfeldti töötajad aitas neljapäeva õhtul hädast välja hoopis linnuklubi president Ivar Ojaste, kes viis metshane Saunja lahe äärde.
"Kogesime kaht moodi suhtumist," nentis Lea Nappus. "Meil on seinal isegi ajaleheväljalõige, milles keskkonnakaitseametnikud kutsuvad inimesi üles teatama loodusreostusest jm asjaoludest."
Mida teha metslinnuga?
Kalev Sootalu sõnul nägi ta sedasama metshane eile hommikul Suur-Mere tänaval.
Sootalu on kogenud, et pole abi, kui lind viia kuhugi kaugemale. Lind jõuab enne koju tagasi, kui teda Saunja lahe äärde viinud inimesed autoga.
Selline kogemus on Sootalul kanakulliga, kes kimbutas ühe talu kanu. Pererahvas palus kanakulli kaugemale viia.
"Sellise linnu vastu ei saa," andis eile alla ka Ivar Ojaste.
Ojaste arvates on keegi linnu pesast võtnud ja kodus üles kasvatanud. Muidu poleks lind nii inimsõbralik.
"Hani on terve, lendas hästi. Ei ole selle aasta lind, ikka vanem," sõnas ta. Hoolimatus ja rumalus
Ojaste sõnul on tegemist tüüpilise hoolimatuse ja inimliku rumalusega. Korjatakse linnupoeg üles, pärast enam ei hoolita temast, või pääseb lind ise lahti ja edasise saatuse pärast peavad muretsema teised, sh looduskaitsjad.
Neilgi on vähe võimalusi aidata. Sootalu sõnul ei ole riik neile lindude-loomade aitamiseks raha eraldanud. Päästeteenistusega on lood samasugused, neilgi pole selleks raha ega teadmisi.
Sootalu meenutas, kuidas üks pere oli hädas 10 m kõrguselt alla kukkunud pääsupesaga.
Mis linnust saab?
Ojaste ja Sootalu arvates ootab lindu hukkumine, kui peremees teda just üles ei leia.
Kassid ei tee suurele metslinnule midagi, aga kui koerad lähevad talle hulgakesi kallale, võib lind hukkuda.
