Kui süvendustööde alguses taotles ehitaja vee erikasutusluba, sai ta selle piiranguga, mille järgi ei tohi 1. maist kuni lindude pesitsemise lõpuni töid teha. „See on ehitaja viga. Tema ülesanne oli luua viigil sellised tingimused, et linnud sinna ei tuleks ja saaks taotleda piirangu kaotamist. Kahjuks need linnud ikkagi tulid,” ütles Haapsalu Veevärgi asejuhataja Algis Saar.

Haapsalu linnuklubi juhatuse esimees Ivar Ojaste tegi linnuklubi nimel Haapsalu Veevärgile avalduse, milles soovitas vee erikasutusluba mitte muuta.

„Viigil on hulk linnupesi. Seal on pardid, vesikanad ja kühmnokk–luiged,” selgitas Ojaste. „Lindudel on koduinstinkt, üldjuhul tulevad nad oma pesitsuskohta tagasi. Meilegi oli üllatus, et linnud viigi omaks võtsid, mille välisilme on praeguseks palju muutunud.”

Keskkonnaministeeriumi kantsleri Sulev Vare sõnul ei pikendatud ehitaja taotlust just lindude pärast. „Pealegi pidid nad töö lõpetama aprillis,” lisas ta.

Ka projektijuht Eduard Kikas Keskkonnaehitusest tunnistas esialgset naiivset lootust, et kui pilliroog viigilt ära võtta, siis linnud ei tule.

„Nendel tingimustel me toime ei tule. Lepingu nõuded on muutunud, see, mis oli pakkumuse projektis, ei vasta tegelikele oludele,” ütles ta. ”Lepingut tuleks muuta.”

Kikase sõnul ei too suvine tööseisak lisakulu. „Kulu toob juurde töötingimuste muutumine. Sügisel on vesi kõrgem, sügistormid raskendavad tööd,” sõnas ta.

Tõenäoliselt ei jätka sügisel tööd viigil ujuv pinnasefrees.

„Ta ei saa selle tööga hakkama. Vahepeal oli ta katki,” lausus Saar.

Süvendustööd võivad jätkuda 1. augustist. Süvendamise lõpptähtaeg on 31. august.

„Olen kindel, et töö selleks ajaks valmis ei saa,” ütles Saar ja arvas, et tähtaega pikendatakse veelgi.